Radiobioloogia ja kiirguskaitse
Risk saada
surmaga lõppev vähk on 4% 1Sv kohta.
Doosipiirangud e limiidid põhinevad eeldusel, et suuri lühikese aja jookul saadud
dooside toimeid saab ekstrapoleerida e üle kanda väikeste pika aja jooksul saadud
dooside toimete ennustamiseks. Enamuse kiirguskaitse ekspertide arvates on selline
lähenemine piisavalt ettevaatlik ja ohutu.
Kiirguse varajane toime tekib lühiaegsete suurte kiirgusdooside puhul. Ühekordsed
doosid alla 250 mikroGy ei põhjusta tõenäoliselt silmaga nähtavaid tagajärgi.
3.5 Gy suurune ühekordne doos põhjustab 50% kiiritatute surma mõne nädala
kuni 1 kuu jooksul peale kiiritust, juhul kui ravi ei rakendata.
Stohastilisteks e juhuslikeks nimetatakse neid toimeid (tavaliselt hilistoimed),
millel ei ole lävidoosi. Kiirgustoime riski suurus kasvab doosi kasvades, kuid
kahjustuse raskus ei ole doosist sõltuv.
Deterministlikud e määratud toimed, on need, millel esineb lävidoos