"mikroelupaikadest" - 1 õppematerjal

Konspekt aastast 2005

g-1 Biomass (kg/ha) Bakterid 108-109 107-108 300-3000 300-3000 Seened 105-106 500-5000 Vetikad 103-106 10-300 Algloomad 103-105 5-200 Llijalgsed 30 500-1000 Vihmaussid 350-1000 (2500) Taimejuured 10-50 tonni hinnatuna kasutades molekulaarseid meetodeid, suurusjrgus 6000-10 000 E. coli genoomi; haritavatel maadel 350-1500 genoomi. Kultiveerimisel phinevad meetodid annavad tulemuseks vhem kui 40 genoomi. Mikrobioloogilisest seisukohast vaadatuna koosneb muld vga suurest hulgast mikroelupaikadest. Mulla osakeste suurusel on mikroobikoosluse struktuurile suurem mju, kui keskkonna pH vi orgaanilise aine sisaldusel. Oluline on ka orgaanilise aine kvalitatiivne koostis; kergemini lagundatav orgaaniline aine phjustab .- ja .-proteobakterite domineerimist (peamiselt r-strateegid), orgaanilise aine vike kontsentratsioon soodustab Acidobacterium himakonna bakterite osakaalu suurenemist koosluses. Mikroobikoosluse struktuuri mullas mjutavad oluliselt kliimaga seotud tegurid- sademed,