=Ep/q, kus - potentsiaali tähis (v- volt), Ep pot. energia (J), q- laeng (c). Elektriline induktsioon- kui elektriväljas kogunevad plusslaengud ühte otsa ja miinuslaengud teise otsa. Siis summaarne e-vä = 0. Summaarne elektriväli väljaspool juhti moondub nii, et tema elektrivälja jõujooned on juhi pinnaga risti. Dielektrikuid on kahte liiki: 1)polaarsed ja 2)mittepolaarsed. Polaarsete dielektrite molekulid on diipolid- molekulide plusslaengu ja miinuslaengu kese ei ühti. Need on orienteeritud väljasihis. - E0/E. -mitu korda on elektrivälja tugevus vaakumist tugevam, kui dielektrikus. Mittepolaased dielektrikud hakkavad välise välja toimel polariseerima ja seda enam, mida tugevam on väline väli ja järelikult ka sellised dielektrikud hakkavad nõrgendama väljast välja.
...................Kasutatud kirjandus 2 AKUD Akud on elektriseadmed, mis on ette nähtud elektrienergia salvestamiseks selle hilisema kasutamise eesmärgil. Elektrolüüdi tüübi järgi jagatakse akud kahte suurde rühma: happeakud ja leelisakud. KUIDAS AKU TÖÖTAB Kui panna kaks elektrit juhtuvat materjali (elektroodi) elektrit juhtivasse lahusesse (elektrolüüti), saab üks neist pluss- ja teine miinuslaengu. Elektroodide elektrolüüdist kõrgemale ulatuvaid otsi nimetatakse pluss ja miinusklemmideks ning kogu komplekti nimetatakse elemendiks. Klemmide juhtmetega ühendamisel tekib selles plussklemmilt miinusklemmile suunatud elektrivool. Klemmidevaheline potentsiaalide erinevus ehk elektriline pinge sõltub elektroodide ja elektrolüüdi materjalist ja seda mõõdetakse voltides. PRIMAAR- JA SEKUNDAARELEMENDID PRIMAARELEMENDID
Akud ja Kuivelemendid AKUD Akud on elektriseadmed, mis on ette nähtud elektrienergia salvestamiseks selle hilisema kasutamise eesmärgil. Elektrolüüdi tüübi järgi jagatakse akud kahte suurde rühma: happeakud ja leelisakud. KUIDAS AKU TÖÖTAB Kui panna kaks elektrit juhtuvat materjali (elektroodi) elektrit juhtivasse lahusesse (elektrolüüti), saab üks neist pluss- ja teine miinuslaengu. Elektroodide elektrolüüdist kõrgemale ulatuvaid otsi nimetatakse pluss ja miinusklemmideks ning kogu komplekti nimetatakse elemendiks. Klemmide juhtmetega ühendamisel tekib selles plussklemmilt miinusklemmile suunatud elektrivool. Klemmidevaheline potentsiaalide erinevus ehk elektriline pinge sõltub elektroodide ja elektrolüüdi materjalist ja seda mõõdetakse voltides. PRIMAAR- JA SEKUNDAARELEMENDID PRIMAARELEMENDID
annaabi.ee 
