Indikatsiooniökoloogia
parandamiseks ning ebasoodsate mõjutuste vältimiseks.
Mingil alal (kasvukohas) piirab taimekasvu kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlusi
kõige vähem, st mis on kõige lähemal ökoloogilise amplituudi miinimumile. Selle seaduspärasuse
kohaselt piirab taimede kasvu eelkõige see taimetoiteelement, mille kontsentratsioon on
keskkonnas vajadusega võrreldes väikseim. Sellist seaduspärasust kutsutakse Liebigi reegeliks
ehk miinimumreegeliks
Seaduspärasuse sõnastas küll oma põllumajandusteemalistes töödes Carl Sprengel (1828), kuid
laiema tähelepanu alla tõi selle seaduspärasuse Justus von Liebig.
Seega tõde, et nõrgem lüli määrab kogu ahela tugevuse, on kehtiv ka siin. Kui näiteks mullas ei
ole piisavalt vett, ei saa taim kasutada mulla kõrget viljakust, st kui puudub kas või üksainus
eluvajalik element, on taimekasv häiritud teiste elementide küllusest olenemata.