mis haarab materjali, selles leiduvad poorid ja materjali terade vahele jieiivad tiihikud. Antud katses saadi liiva puistetiheduseks 1580 kg/m3. Puistetihedus ei ole normitud, samas mida tihedam on liiva vm betooni tiiitematerjali puistetihedus, seda tihedam ja tugevam betoon saadakse. Antud katse puistetihedust v6ib lugeda suhteliselt suureks puistetiheduseks ning jiirelikult kasutades seda liiva, saadakse tugev betoon. Niiivtiheduse ehk terade tiheduse miiiiramisel elimineeritakse puistematerjalide vahele jaivate ttihikute ruumala. N[ivtihedus ei arvesta kivimi terade sees olevate ttihikute mahtu. Antud 3. katses saadi liiva naifiiheduseks 2650 kg/n Liiva keskmiseks niiivtiheduseks v6ib lugeda 2600 kglnf, antud tulemus on sellele ligiliihedane, seega antud liiv sobib betoonisegu koostisesse Liiva tiihiklikkus niiitab protsentides materjali vahele jdilvate tiihikute ruumala. Tiihiklikkus
Segu segatakse intensiivselt 60 sekundit ning seejiirel valatakse vormidesse. Proovikehade tihendamiseks koputatakse vormi 5-6 korda vastu lauda. Peale tardumise algust l6igatakse vormi pind laia pahtlilabidaga tasaseks. Uks vormi tiiis jiietakse toatemperatuuril kivistuma, teine pannakse kuivatuskappi. Mitte varem kui 120 minuti piirast kipsi ja vee segamise momendist alates (meie puhul n[dala piirast) katsetatakse nad paindele ja seejdrel moodustunud poolprismad survele. Paindetugevuse miiiiramisel asetatakse proovikeha paindeseadme tugedele (tugedevaheline kaugus on 10 cm) selliselt, et kiiljed, mis vormis olid vertikaalsed, asetseksid paindeseadme tugedel horisontaalselt. Masin avaldas jdudu seni, kuni keha purunes. Vdetakse lugem manomeetrilt. Paindetugevus arvutatakse jfirgmiselt: P lIL ,vatem t, R-=k 2bh', kus Rr-paindetugevus, f 4f mm-
Vu" : a' b' h = 1488' 14S8' 4,86 x 107607cm3 L .rooo= 34'8 .looo= o^ ' v= vu, 107607 32Lq- m' Y 4.2. Ebakorrapiirase kuj uga ehitusmaterjali tiheduse miiiiramine Ebakonap2irase kujuga proovikeha mahu miiiiramisel kasutatakse Archimedese seadusel p6hinevat htidrostaatilist kaalumist. Proovikeha maht Vu. 1cm31 leitakse proovikeha kaalumise teel 6hus ja vedelikus, ja arvutatakse valemiga: m-m, Vu,=Jrvalemnr3, P, kus m - proovikeha mass Shus [g], m1 - proovikeha mass vedelikus [g], p, - vedeliku q tihedus I-a-1. cm Kuna proovikeha mahu miiiiramiseks on vajalik tema kaalumine vedelikus, sSltub suuresti
annaabi.ee 
