Maateadus alused
!
Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu.
1)kristalne aluskord (ei ole paljastunud, kõige lähemal maapinnal hiiumaal) keskmine sügavus 100-150 m, laskub põhja-lõuna suunas.
2)paleosoikumi settekivimid
3)pinnakate viimasest jääajast
Eesti asub ida-euroopa platvormi lõunanurgal (balti paleobassein).
Maakoore moodustumise ajal asus eesti saarkaare piirkonnas (nt jaapan) 1,9-1,8GaT.
Maakoor siis edela poolt kokku surutud. Jäljed ka kivimites ja struktuurides.
Gneiss (osaliselt migmatiseerunud).
1,65-1,54 GaT tekkinud rabakivi intrusiivid (viimane faas maakoore moodustumisel).
Kivimikihid on nõrgalt kallutatud lõuna suunas. 2-3m/km.
Kristallilisele aluspõhjale on settinud kihiliselt alates 600MAT setteid. Lubimuda, savi, liiv. Kõige vanemad on liiv ja savi, vahepeal
lubimuda, ja siis jälle liiva- ja savisetted.
600MAT asus eesti ala umbes samal laiuskraadil lõunapoolkeral.
Liikumise käigus on aja jooksul muutunud nii setete iseloom, settimise ulatus ja piirkonnad eestis.
annaabi.ee 
