Rändrahn
Rändrahnu nimetus tuleneb sellest, et mandrijää
toimel on need kivid liikunud ära oma algsest
asukohast.
kivimi tüüp
Eesti hiidrahnudest on 64% koostiselt rabakivid
. Tekkelt on nad graniidid ehk ei ole seotud
mäetekkeprotsessidega ja maakoores valitsenud
venituspingetega. Peale rabakivide sisaldavad
rahnud veel kivimeid gabrot, basalti,
anortosiiti jms
Ülejäänud 36% hiidrahnudest koosnevad
pegmatiidist, gneisist, migmatiidist, graniidist ja
gneissbretsast.
Eesti rändrahnud jagatakse suuruse
alusel kolme rühma:
hiidrahnud ümbermõõt üle 25 meetri .
suured rahnud ümbermõõt 10...25 meetrit .
väikesed rahnud ümbermõõduga alla 10 meetri
.
Eesti rändrahnud
Suurim Eesti rändrahn on Ehalkivi Kunda
lähedal, mille ruumala on 930 m³ ja mass umbes
2500 tonni.
Eesti suurima maapealse osaga rändrahn
Letipea Ehalkivi koosneb migmatiidist.
Veel Eesti rändrahnudest