Vana- Liivimaa ja selle valitsejad Piirid Kui ristisõjad suundusid lõunasse ja itta siis paganlikud balti hõimud panid käed ette. 1242. Aastal peeti peipsi järvel Jäälahing, mille võitsid venelased. Sellega pandi paika Eesti ja Venemaa piirid. Vana-Liivimaa Vana- Liivimaa hõivas laias laastus Eesti ja Läti ala. Vallutajaid oli mitu ja igaüks tahtis suuremat pinda. Seepärast ei olnud ühtset keskvõimu. Oli selle asemel mitu väiksemat feodaalriiki. Piiskopkonnad ja orduriik. Põhja-Eesti kuulus Taanile, 1346. Aastal müüs Taani kuningas Põhja- Eesti Saksa ordule. Viimane andis selle järgmisel aastal Liivimaa harule valitseda. Taani kuninga alamatele, aga õnnestus välja kaubelda hulga õigusi. Liivi ordu Tugevaim sõjajõud oli Mõõgavendade ordu. Tähtsaim ametimees ordus oli ordumeister. Tähtsamad küsimused lahendati koos orduametnikega ehk kapitliil. Mõõgavennad said 1346. Aastal Saule lahingus semgalitelt ja leedula...
Kui me teame, mis on õige ja hea, siis me käitume ja elame nii nagu on õige ja hea. Vanakreeka filosoof Sokrates on öelnud: "Kui me teame, mis on õige ja hea, siis me käitume ja elame nii nagu on õige ja hea." Mina Sokratese mõttekäiguga ei nõustu. On inimesi, kes püüavad käituda oma õigeks pidamiste järgi ja neid, kes proovivad kõiki olukordi ainult õigesti lahenda. Siia ilma sünnivad kõik kodanikud headena. Vanemaks sirgudes kujuneb meil oma maailmavaade, tõekspidamised ja väärtused. Enamjaolt mõjutab nende aspektide kujunemist pere, sest vanemad õpetavad meid käituma, isegi arvamused olukordadest võivad kujunenda just nende omadest lähtuvalt. Päevast-päeva mõtisklevad inimesed järgmiste küsimuste üle: "Kas nii on õige?" või "Kas nii tohib teha?" Sageli neile küsimustele vastust leides, võime otsuse valesti langetada ning seejärel ka vääralt käituda. Näiteks mõned auto...
BRAND Käisime klassiga 27. oktoobril VAT Teatris vaatamas etendust „Brand“. Tegemist oli Henrik Ibseni näidendiga, mida lavastas Ingo Normet ja osades olid Ivo Uukkivi, Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo. „Brand“ on esimene Ibseni näidend, mis jõudis eesti lavadele. Henrik Ibsen on kirjanik, kes on pühendunud draamale. Tema kuulsamad teosed on „Peer Gynt“ (1867) ja „Brand“ (1866). Tema jaoks ei olnud vajalik luua uut draamavormi, ta tahtis viia vana täislikkuseni. Ibsen oli väga põhjalik kirjanik ja kulutas saja leheküljelise teose kirjutamiseks vähemalt ühe aasta, üldiselt rohkem. Ta soovis jõuda perfektse tulemuseni ja pühendas oma elu teostele. Ibseni jaoks oli kunst tema elu ja arvas, et kui tahab tegeleda sellise alagi siis selleks, et see oleks ka väärt midagi, tuleb sellele täielikult pühenduda. „Brand“ on dramaatiline poe...
Milles väljendu Egiptuse kõrgkultuur? Mikk Ludvi 10. a Egiptus on olnud mitutuhat aastat riik, kus on mitu riigi valitsemiskorda, Egiptus on olnud riik kus on olnud mitmekülgne kultuur ning seal on siiamaani erinevad usundid ja kultuurisuunad. Egiptuse algusajad, need kus meie praegune sivilisatsioon ka teab midagi on olnud minu arust imeline. Egiptus jaguneb 5 ajaliseks perioodiks 1. Ühtne Egiptus 3000 eKr 2. Vana riik 2650- 2130 eKr 3. Keskmine riik 1950- 1960 eKr 4. Uus riik mis oli umbes 1550 -1075 eKr ning 5-es ajajärk ´´Hiline periood ´´ mis kestis 1075- 525 eKr. Ühtne Egiptus ehk ''varajane periood'' 3000 aastat eKr liitsid Ülem- Egiptuse valitsejad ühtseks riigiks. Pärimuse kohaselt tegis seda kuningas Menes, kes oli rajanud ka uue pealinna ''Memphise.'' Olid aastad mööda läinud ja tekkis uus aeg...
1. Nimeta vähemalt kolme folkloori tähistavat terminit ja ava nende tausta. Vana vara arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku. Termini tõi kasutusele Fr.R Kreutzwald 1861. a, laialdaselt tõi kasutusele Jakob Hurt. Rahvamälestised käsitlusele tõi Jakob Hurt 1870.aastatel; käsitles rahvaluulet osana ajaloost. Folkloor termini tõi käsitlusele William John Thoms 1846. aastal; Eestis kasutusel alguses toorlaenuna. ingl k. folklore = folk + lore Rahvaluule folkloori tõlge. Termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878. aastal artiklis ,,Sõnakene luuldest". Laiemalt defineeris Mathhias Johann. 2. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Uuema folkloorikäsitluse kohaselt ei pea rahvaluule olema üksnes vanapärane, suuline ja kogu rahvarühmale omane kollektiivne pärimus. Tänapäeval võib ta olla ka kirjalik, läbi netiavaruste, ajalehtede, ajakirjade, graffiti kaudu leviv. 3. Nimeta vähemalt kolme rahvaluul...
Eduar Vilde "Pisuhänd" 1. Mina arvan, et autori eitav suhtumine on Ludvig Sanderisse. Kuna ta oli nii kaval mees. Ei tahtnud midagi teha, aga tahtis väga palju saada. Sander tahtis raamatud kirjutada, aga tal ei tulnud see välja, ja tänu Tiit Piibelehele, kes talle selle valmis kirjutas, sai ta kuulsakas. Arvan, et pooldav suhtumine oli Tiit Piibelehesse, kuna ta oli minu arvates tark mees. Kuna ta kirjutas Sanderile Pisuhänna, siis ta tahtis, et Sander teda ka aitaks ja räägiks Vana Vestmaniga, sest ta tahtis abielluda tema tütrega, aga Sander ei olnud nõus sellega. 2. Autor on väga täpselt iseloomustanud tegelasi,nende harjumisi, mida nad teevad ja kuidas on nad riietatud. Nt:(Ludvig Sander- sigar suus, istub sohval, proua Matilde tema põlvedel), Piibeleht(Istub sohvale ja pistab taskust jutlemise jooksul taoti päevalilleseemneid suhu), Sander(Kargab püsti, küüned...
LOOVAD INIMESED,EDUKAS RIIK Loov inimene on persoon,kes suudab mõelda välja midagi unikaalset ja selle mõtte teoks teha ning seal juures midagi muuta ja olla kasulik ühiskonnale.Loov persoon näeb maailma teisiti on ettevõtlik ja fantaasia rikas. Inimeste põhiprobleemid on see,et nad ei suuda olla loovad.Reeglid,standardid,rutiiniga harjumine ja teiste arvamus kartus-kõik see takistab loovust.Inimesed ,et taha midagi muuta kuna toimiv kuidagi ikka töötab ning ,siis on kindel ,et see ka edasi kestab vanaviisi. Inimesed kardavad teisitimõtlejaid ja loovust kuna see võib ohustada vana läbikatsetatud ühiskonda ,mispole küll produktiivne,aga see töötab.Kui inimesed näevad teisitimõtlejaid näitavad nad paraku näpuga selle peale ,sest nad tahavad temas loovust allasuruda ja on kadeda,et ise ei suuda erinevad olla.Ja kui isegi tahetakse muutusi,siis alati rahvas tahab ,et keegi need tema eest teek...
Vana Kreeka- Euroopa kultuurihäll? Vana- Kreeka ajajärk jääb kusagile 2000 eKr kuni 30 eKr vahele. See ajavahemik on jaotatud mitmeteks ajajärkudeks, mis iseloomustab Kreekas toimuvat sel ajahetkel. Vana- Kreeka on andnud minu arvates tänapäeva maailmale alla korraliku põhja. Seda siis näiteks kirjanduses, spordis, kunstis ja veel paljudes teistes. Võiks öelda isegi, et pole valdkonda, mis poleks algust saanud Vana-Kreekast. Mõeldes Kreekale, meenub mul esmalt sealne mõnus soe kliima, mis soosis seal varajase kultuuri tekkimist. Seal tekkis teater, millest arenesid välja komöödia, tragöödia ja draama ning võtsid kasutusele poolringi kujulise teatriplatsi. Kirjanduses lõi Homeros kuulsad teosed nagu ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" ning luulevormidest ehk lüürikast on kujunenud välja lüüra ja kitarri eelkäija kitara. Kuulsad on ka nende templid, sambad, skulptuurid, vaasimaalid ja odakandja kuju. Kõige kuulsam spordiüri...
HANS & GRETE (Hans ja Grete kuulavad nurga tagant, mureliku näoga, kuidas isa enesega vestleb) HEA VANEM: mis meist küll saab, meil ei jätku enam lastele toitu ja endalgi on kitsas käes. Naine soovitas lapsed metsa viia ja nad sinna jätta. Ta arvab, et kui lastest lahti ei saa, siis sureme me kõik siin veel nälga. HANS: Ära nuta Grete! Küll ma mingit nõu leian. (Hans hiilib majast välja kive korjama) HANS (Gretele, tagasi tulles): Jää nüüd uuesti magama, mul on lahendus! ~*~ (Järgmisel päeval) HEA VANEM: Asume nüüd metsa poole teele, meil vaja puid tegema minna. (Perekond asub teele. Teel olles vaatab Hans koguaeg taha ning viskab eelmisel päeval korjatud kive enda järgi maha) HEA VANEM: Me lähme nüüd metsa puid raiuma. Te oodake lõkke ääres. Me tuleme teile ise järele. (Mõne aja möödudes) GRETE (nuttes): Isa ja ema ei tulegi ju tagasi. Kuidas me küll metsast koju saame? HANS: Oota, kuni kuu hakkab...
Jaan Kärneri „Arhailine õhtu” 1. Tegemist on silprõhulise värsisüsteemiga, kus ühele rõhutule silbile järgneb üks rõhuline, moodustub viisikjamb, mis on soneti värsimõõt, aga stroofide ülesehitus näitab midagi muud. 2. riimid – Algriimi esineb ainult paaril korral, põhiliselt on tegu lõppriimiga. Esineb nii samariimi (maal-maal), täisriimi (taevast-vaevast, loom-toom, rabe- habe, talu-valu), irdriimi (väravas-hämaras, aegadelt-aeglaselt) kui ka liitriimi (ime-vana-vaatlejana). Stroofides esineb läbivalt ristriim. 3. Stroofe on luuletuses neli, need koosnevad nelikvärssidest ehk katräänidest. 4. Kui vaselõikes vana piiblimaal – võrdlus kui surma tardund äsja vilgas talu (võrdlus)/aedveeres lõhnab lehti juues toom – isikustamine laps kevadhullav – epiteet töömees, laudaloom – metafoor pilvsagar testamentlik-rabe – epiteet kui Jehoova muistse lumivalge habe – võrdlus 5. Esineb siire esimesest salmist teise ja teisest kolmandasse. neljas ...
A.H. Tammsaare ,,Tõde ja õigus V" ,,Ma andsin kõik oma käest ära, et saaks enne surmagi kord vabaks. Inimene on ju niisuke loom, et kui tal midagi on, siis ta on selle vang. Aga miks peaks minusugust mulda veel vangis peetama? Vangirauad olgu noorte tarvis, sest nemad lähevad muidu paha peale. Noor on kui ahne loom, kes jookseb ringi, silmad kirges peas. (lk. 7) ,,Vargamäe on sunnitööliste paik, aga inimene ei saa sunnitööta läbi. Inimene ei oska ilma sunnitööta elada, olgu see sunnitöö vabatahtlik või teiste poolt peale pandud. (lk. 14) ,,Vargamäel ei sünni ju midagi muud, kui mis on juba lugemata hulk kordi sündinud laias maailmas. Rahvad ja kultuurid tõusevad ning langevad ning järeltulijad tosivad oma esivanemate tuhas ja põrmus ning ahervartel, olles uhked ja suurelised oma huvide sügavusest ja kustumata teadusehimust. Aga nagu esiisadel-emadel polnud kuigi suurt huvi ega lugupidamist oma kultuuri vastu, samuti on järeltulijatel...
“Vana hea” rootsi aeg 1629. aastal lõppes eesi ajaloos 70-aastane sõdade periood ning algas rahuaeg. Viimase aga katkestas Rootsi-Vene sõda ja sellega algas eestlaste jaoks “vana hea” rootsi aeg. Rootsi aeg on ajastu Eesti ajaloos, mil osa praegusests Eesti alast kuulus Rootsile. Mõne koha pealt saab tõepoolest minetada rootsi aega heaks ajaks, kuid minu hinnang on sellele pigem negatiivne. Lausest: “vana hea rootsi aeg “ tundub nagu rootsi aeg oleks olnud midagi head ja toredat. Tegelikult see seda ei olnud. Kuna Eesti valdused olid võõra võimu all, olid kõik eestlased pärisorjad. Talupoegadel oli tohutult kohustusi, nad pidid tegema teotööd, maksma koormisi, riigimakse ning andma osa oma põldude saagist veel lisaks oma mõisnikule, õigusi aga oli neil minimaalselt. Nende õiguseks oli vaid mõisniku peale kaebamine kui viimane seadust rikkus. Kõige selle tõttu ei olnud neil oma maa harimise jaoks üldse e...
Kumb on andunud maailmale rohkem kas Kreeka või Rooma? Selles pole kahtlustki, et Vana-rooma ja Vana-kreeka on maailmale palju andnud. Need kaks, suurt riiki on meie teadmistele aluse pannud. Roomlaste ning kreeklaste saavutusi leiame kõikidelt elualadelt. Aga kumb on meile rohkem andnud? Suurimaid saavutusi kreeklastel võib lugeda teaduses ja filosoofias, on ju nemad, kes panid sellele kõigele aluse.Hellenid olid esimesed, kes hakkasid seletama ning arutlema loodus- ja ühiskkonnanähtuste üle. Nad panid aluse filosoofiale, matemaatikale, kirjandusele, meditsiinile, ajaloole. Roomlastel, sellised saavutused puuduvad, nemad võttsid kõik üle kreeklastelt. Hellenid olid väga usklikud, nad arvasid, et ükski nähtus ei sünni jumalate tahtmiseta nad uskusid seda, et jumalad juhivad kogu rahva elu. Neil oli palju jumalaid, kellel nad uskusid olevat omad võimed ja kohustused. Jumalate heameeleks peeti pidustusi ja toodi ohvreid. Rooml...
Antiikaja teater erines kaasaegsest teatrist. Antiikaja teater arenes jumalate kultusest ja sellega kaasnevatest rituaalsetest toimingutest. Nüüdisaegne teater sai alguse atika ajajärgu Kreekast, siis astusid esmakordselt rahva ette näitlejad, et esitada tragöödiaid ja komöödiaid, ning etenduste jaoks rajati spetsiaalsed ehitised amfiteatrid. Algselt olid etendused seotud Dionysose pidustustega, tema austamise ja tema elu kujutamisega, hiljem lisandusid lood pooljumalatest ja kangelastest, kreeklaste legendaarsetest esivanematest. Enamiku näidendite süzeed rajanesid rahva usundi- ja kultuuripärandil. Tänapäeva teatril on antiikaja teatriga võrreldes palju erinevusi, nii väliseid kui ka sisulisi. Välised erinevused algavad teatrimajast. Vana-Kreekas ja Vana-Roomas rajati hiigelsuuri, mitmekümneid tuhandeid inimesi mahutavaid amfiteatreid, millest tänapäeval on inspiratsiooni saanud spordiväljakud. Tänapäeva teatrite arhitektuur on si...
Kodune hindeline ülesanne 1. Tõotuses võiks lubada kindlasti, et ollake truu ja näidata oma tulevale abikaasale, miks ja kui väga teda armastad. Kindlasti võiks lubada, et jääd oma abikaasaga kokku, ükskõik kui rasked ajad ka poleks. Lubada, et armastad teda koos tema plusside ja miinustega. Võtta teda nii nagu ta on ja lubada et hoiab, kaitseb ja hoolib temast kui kõige tähtsamat inimesest oma elust. Minu tõotus oma kujuteldavale tulevasele abikaasale : Kui mõtlen kõigile Sinu headele omadustele ja kõigele mida mulle tähendad ei teagi ma kust kinni haarata. Kõik mida Sa teed ja ütled, see kõik tundub õige ja hea. Tunne mis mind valdab Sinuga olles on kirjeldamatult turvaline ja hea. Sina oled see, kes paneb mind ülekeha värisema, kui Sa mu lähedal viibid. Sina oled see, kes ainsana suudab mu päeva rõõmsamaks muuta ja ka kõige raskemal hetkel mured unustama panna. Ja miski siin maailmas ei tee mind õnnelikumaks, kui see, et saan k...
H.Ibseni ,,Metspart" Lavastaja: I. Vihmar Henrik Ibseni tragöödia ,,Metspart" on juba üle 120 aasta vana, aga siiski seda etendatakse tänapäevalgi teatris ning küllap just sellepärast kuulub ta maailma dramaturgia kullafondi. ,,Metsparti" on Eesti teatris 5 korda lavastatud, kaks viimast korda on teinud seda Ingomar Vihmar. Draamateatri näitlejatest oli välja valitud Merle Palmiste (Gina Ekdal), Mait Malmsten (Hjalmar Ekdal), Tõnu Oja (Gregers Werle), Jaan Rekkor (vana Ekdal), Raimo Pass (Molvikina), Ivo Uukkivi (dr. Relling), teiste seas veel Tõnu Aav, Kersti Kreisman, Mari Lill jt, külalisnäitlejana oli Hedvigit mängima valitud Kleer Maibaum. Näitlejate töö kohta ei saaks midagi halba öelda ning samuti ka lavastaja oskas hästi välja tuua näidendi sisu. Maitsekust lisas näidendile selle ajatus, olenemata teose vanusest, pani see ennastki mõtlema ühiskonna proble...
Birgit Lippmaa Antiik ja Piibel, Vana ja Uus Testament. Antiik (vastused) 1. Antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonnas kujunenud kirjandust, mille algust tähistavad Homerose eeposed "Ilias" ja "Odüsseia" 8.7. sajand eKr ning mis sirutub välja hilisantiiki 4.6. sajand pKr. 2. Antiikkirjandus jääb ajavahemikku 8.-7. sajand eKr ja kestis kuni 4.-6. Sajandini pKr. 3. Homeros elas arvatavasti 8. sajandil eKr oli vanakreeka pime laulik, keda peetakse kahe kuulsa eepose autoriks. Tema kindlat eluaega ei oska keegi öelda ja pole ka kindel kas ta on ikka nende kahe eepose autor kuna need eeposed olid väga levinud ja autoreid võis olla rohkem kui üks. Kuigi on Homeros tuntud kui Euroopa esimene ilukirjanik. 4. Olümposel elas kokku 12 jumalat ja kokku oli neid ...
Elame infoajastul Isegi tuhandeid aastaid tagasi toimus infolevi, aga see oli hoopis midagi muud mis praegusel ajal. Suuremate tsivilisatsioonide nagu Vana-Kreeka ja Vana-Egiptuse vahel käis infotalletus, nii et kas paberkandjal või siis suusõnalisel teel käskjalgade kaudu. Jala tänapäeval ei liigu meil midagi, isegi kuulujuttude jaoks on oma interneti sait olemas. Tänapäeva ajastu liigub kiirelt mugavuse, kergema teabe kättesaadavuse ning kiirema mobiilsuse suunas. Et mõnikümmend aastat tagasi infoga kursis olla tuli minna poodi ja osta NSV liidu tsensuuri all oleva ajalehe. Täna aga tuleb omada lihtsalt arvutit või nutitelefoni ja internetti ja terve maailma uudisteportaalid on sinu ees vaid mõne sekundi kaugusel. Probleem selle infoajastuga seisneb selles, et aina rohkem tahetakse suhelda ja äriasju ajada läbi interneti. Inimesed omavahel mitte ei räägi vaid trükivad. Suhtlemine muut...
METSPART Näidend viies vaatuses (1884) Tegelased WERLE, suurärimees, vabrikuomanik jne GREGERS WERLE, tema poeg VANA EKDAL HJALMAR EKDAL, eelmise poeg, päevapiltnik GINA EKDAL, Hjalmari naine HEDVIG, nende tütar, 14-aastane PROUA SORBY, Werle majapidaja RELLING, arst MOLVIK, endine teoloog PETTERSEN, Werle teener GRABERG, raamatupidaja JANSEN, abiks võetud teener LIHAV ning KAHVATU HÄRRA HÕREDATE JUUSTEGA HÄRRA LÜHINÄGELIK HÄRRA KUUS HÄRRAT, Werle külalised Mitu abiteenrit Esimene vaatus toimub suurärimees Werle, neli järgmist päevapiltnik Ekdali juures. ESIMENE VAATUS Suurärimees Werle majas. Uhkelt ning mugavalt sisustatud kabinett, raamatukapid ja polsterdatud mööbel. Kroonlühtriteda valgustatud tuba. Ees vasakul kamin hõõguvate sütega ja kaugemal tagapool kahe poolega uks söögisaali. Werle teener Pettersen, livrees, ja abiteener Jensen, mustas frakis, kraamivad kabinetti. Suuremas toas käivad ringi kaks-kolm abiteenrit, korrastava...
Olen osa loodusest Iga inimene, loom, taim on kõigest üks väga väike osa suurest loodusest. Kuid inimesed on unustanud vanad tarkused ja tõekspidamised. Nende arvamus oma osakaalust on aegadega niivõrd muutunud, et see muutub juba tervele maailmale ohtlikuks. Juba aegade algusest peale on inimene elanud looduses. Ta on targalt kasutanud taimi ning loomi, et ellu jääda, kuid enda ümbrust kahjustamata. Inimene on elanud loodusega sümbioosis. Peeti näiteks lehmakarja, keda söödeti ning vastutasuks saadi piima. Kasvatati endale ise köögivilju ja vahetati teistega või tarbiti ise ära. Raisku ei läinud midagi. Tänapäeval on kõik kardinaalselt muutunud. Inimene on hakanud loodust kuritarvitama, sealjuures tagajärgedele mõtlemata. Enam ei huvita kedagi teiste loomade või isegi taimede elukvaliteet, peaasi et endal oleks võimalikult hea ja mugav. Inimesed on nii ahneks läinud, et seavad ohtu juba iseendi ek...
Inimene ja inimeste vahelised suhted Maailmas, inimeste vahel on olemas mitmeid erinevaid suhteid, alustades tööalastest lõpetades armastussuhetega. Need puudutavad eranditult meid kõiki. Kindlasti on olemas kõigis valdkondades need omadused, mille alusel võime välja tuua suhetes sarnasusi. Aga kui mõelda konkreetselt sõprussuhtetele ja selle erinevustele teistega, siis millest meil üldse rääkida on? Vana-Kreeka filosoof, Sokrates, on öelnud: ''Ilma sõpruseta ei ole inimestevahelisel suhtlemisel mingit väärtust.'' Me ei tea, mida mõtles selle all tema, kui ta seda ütles, aga me teame, mida mõtleme me ise. Ühest küljest võime teha järelduse, et ükskõik millisest suhtest me räägime, kõigile paneb aluse sõprus, et sõprus ongi võlusõna või võti jõudmaks suhetes järgmisele astmele. Kui õige või vale see on, otsustab jällegi igaüks ise. Oletame, et sõprus ongi õige suhte alus. Mida peaksime meie tegema, et suhe muutuks tugevamaks ja selle ...
Kadri Raag, Xb Mille nimel võitles ja hukkus Hamlet? Tõde, ausus, otsekohesus need olid Taani riigis puudu, neid soovis Hamlet leida, kui kodumaale naases. Korras riigi asemel leidis Hamlet eest valelikkuse, lipitsemise ning pugemise. Taani riigis oli midagi mäda, ning Hamlet märkas seda. Ta ei uskunud varem, et pealtnäha ausad õukondlased ja pereliikmed muudavad nii lühikese ajaga meelt ja arvamust. Enne vana Hamleti surma ei meeldinud Claudius, surnud kuninga vend, kellelegi, nüüd poeti uue kuninga ees. Milline valelikkus! Milline ebalojaalsus! Kõik, mida Hamlet, endise kuninga poeg, eest leidis, ärritas teda. Printsi tuli lohutama tema isa, kuid vaimuna. See võis olla Hamleti pettekujutelm või sisemine hääl, mis ütles talle ette seda, mida Hamlet ise sisimas uskus, lootis või kahtlustas. J...
Vana aja kool Kooli mindi vanal ajal seitsmeaastaselt. Väiksemate laste elu oli rahulik, neid lasti niisama olla, neid koolijuttudega ei tüüdatud.Aga vaevalt oli laps seitsmeaastaseks saanud, kui täiskasvanud hakkasid talle koolijutte rääkima Kooliasjad Koolikott Koolikotti nimetati ranits Miks vana aja portfellerid kiiresti kulusid? Sest lapsed lasid potfelleritega talvel mäest alla Juuksed punuti kahte patsi, et valus oli, ja sidus valged siidilehvid otsa Koolivorm Koolitüdrukud hakkasid kandma sinist pihikseelikut või seelikut, poiste koolivormiks oli tume ülikond. Nii poisid kui ka tüdrukud kandsid argipäeviti rohekassinist koolipluusi, pidulikeks puhkudeks oli ette nähtud valge pluus, mis tüdrukutel oli rüüsidega. Põll kadus koolivormist, seda kandsid vaid mõne vene õppekeelega kooli õpilased. Vana vormi lubati edasi kanda, kuni see veel kandmiskõlblik ...
Kauka jumal Esimene vaatus 1. Räätsa talus aias Leena koristab. Anu ei talu, et perenaine koristab ja keelab tal. Leena koristab edasi ja võtab veel rohkem tööd endapeale. Anu läheb emale külla. Leena tahab seltsi. Piima vaja läbi ajada... leena ei taha, et ta läheks. Unistatakse Leena ja peremehe pulmast. Leena on nii usin, et Anu on kade ta üle. Anu tõotab, et on alati kohal, kui perenaine teda vajab. Kuuleb Märti(peremeest) tulemas ja paneb ajama. 2. Märdil on igav, enam viiulit ka ei taha mängida. Märt plaanib põldu vaatama minna aga Leena ei soovi, et neid kahekesi koos nähtaks. Tekib tüli. Märt mainis, et Leena tegi tast inimese aga nüüd ei tegele temaga. Leena ei taha Märdiga midagi enamat. Anu saabub. 3. Kanga kastmine. Anu ei lähe kuskile, kuigi Märt tahab teda ära ajada. Anu vihjab, et peremees tahab Leenat ja slp ta ongi siin. Leena ei usalda kedagi. Märt...
Inimene osa loodusest Iga inimene, loom, taim on kõigest üks väga väike osa suurest loodusest. Kuid inimesed on unustanud vanad tarkused ja tõekspidamised. Nende arvamus oma osakaalust on aegadega niivõrd muutunud, et see muutub juba tervele maailmale ohtlikuks. Juba aegade algusest peale on inimene elanud looduses. Ta on targalt kasutanud taimi ning loomi, et ellu jääda, kuid enda ümbrust kahjustamata. Inimene on elanud loodusega võrdselt ,ilma et liiga oleks loodusele tehtud . Peeti näiteks lehmakarja, keda söödeti ning vastutasuks saadi piima. Kasvatati endale ise köögivilju ja vahetati teistega või tarbiti ise ära. Raisku ei läinud midagi. Tänapäeval on kõik enamjaolt muutunud. Inimene on hakanud loodust kuritarvitama ja rikkuma, sealjuures tagajärgedele mõtlemata. Enam ei huvita kedagi teiste loomade või isegi taimede elukvaliteet, peaasi et endal oleks võimalikult hea ja mugav. Inimesed on n...
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: August Kitzberg TEOSE PEALKIRI: Kauka Jumal TEOSE ŽANR: Realistlik külaproosa ILMUMISAASTA:1912 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) August Kitzberg sündis Mulgimaal 1855 aastal ja suri Tartus 1927 aastal. Kasvas ta siis üles Karksi vallas olles tihedalt seotud kooliõpetaja perekonnaga. Ta on töödanud mitmes vallas ametnikuna kuid pidi tööst loobuma venestusreformi tõttu. 1894-1901 aastal töötas ta Riias kontoristina kuid läks sealt edasi tööle Postimehesse kus ta oli ärijuht ja ka Tartu Hüpoteegi Seltsi pangaametnik ning aktiivne Eesti Kirjanduse Seltsi liige. Tema sõbrad ei kutsunud teda Kustiks nagu paljud asjatundjatele meeldib väidata. Ta oli sotsiaal liberal, positiivne ja noortesõbralik inimene ning kirjutas näidenteid, külajutte ja proosasi päristöö kõrvalt milleks oli siis ärimaailmas askeldamine. Ta lood...
Kreeka mkeene ehk minoiline kunst pèrineb Egeuse mere saartelt. K¢ige rohkem teatakse arhitektuurist, leidus palju losse ja linnuseid-materjaliks oli kivi, varasemal ajajèrgul olid lossid kindlustamata, suurim ja tuntum loss oli Knossose loss, silmapaistvam ehitis oli mkeene vèrav. Sel ajal oli levinud tarbekunst: kullast ehted, savist vaasid ja n¢ud. Vana-Kreeka kunst jaguneb kolmeks ajaliseks perioodiks: 1. Arhailine e. Vana aeg 2. Klassikaline e. itseaeg 3. Hiline e. Hellenistlik aeg. K¢ige levinumaks arhitektuurilisteks ehitiseks olid jumalatele phendatud templid-Partheoni tempel kreeka akropolis. K¢ige paremini iseloomustavad Vana-Kreeka arhitektuuri sambad-joonia, dooria, korintose stiil. Skulptuure valmistati marmorist v¢i pronksist, riietatud naisfiguurid, alasti meesfiguurid(sportlased), kujud olid elusuuruses v¢i suuremad, t¢siste ilmetega Etruski kunst sai alguse 8 saj ekr Itaalia keskosas. Templid olid vèiksed ning ehitatud ...
Strukturalism: Aigi Heero Strukturalism Strukturalistlik lähenemine: ideelis-formaalsete struktuuride tuvastamine. Mihkel Tiks: Korvpalliromaan. Tln, 1985. Mängu struktuur (2 poolaega) inimelu struktuur (enne ja pärast sportlaskarjääri) teose struktuur (Mängu algus Keset mängu Mängu lõpp). Strukturalismi põhiidee: kogu inimkogemus allub teatavatele struktureerivatele põhimõtetele ja reeglitele. St kui autor loob teksti, kasutab ta (alateadlikult või teadlikult) teatud reegleid, mis on seatud kas teatud institutsioonide või ajastule omaste joonte poolt. Niisamuti alluvad ka kirjandusteosed kindlatele skeemidele: on ju nt armastusromaanil teatud kindel ülesehitus, nagu ka muinasjutul vms. Strukturalismi aluseks on Ferdinand de Saussure'i (1857-1913) strukturaalne lingvistika ,,Üldise lingvistika kursus" (1916) Keele ja kõne eristamine: Langue märkidevahelistest erinevustest koosnev süsteem Parole konkreetne kõnesündmus, kee...
Mina ja muusika Ma arvan, et inimene ei saa üldse ilma muusikata elada, seetõttu, et kui me olime väiksed, laulsid emad meile hällilaulu. Ma mäletan oma ema lauldud unelaulu, see oli vana vene laul, tema kõla oli väga ilus ja siiras. Pärast seda ma läksin lasteaeda ja seal ma laulsin paljusid muid laule, aga nad ei olnud nii tähtsad. Ma ei osanud veel hästi laulda, ema rääkis, et karu on minu kõrva peale astunud. Kui ma olin seitse aastat vana, läksin muusikaklassi klaverit õppima, võib olla ühendasin sellest ajast teadlikult oma elu muusikaga. Minu elus mängib muusika väga suurt rolli, ma ei saa ilma muusikata pikemat aega elada: tõusen üles kuulan raadiot, sõidan bussis kooli kuulan mp3 pleierit, koolis kuulan ka mõnikord pleierit ja nii edasi. Vist see ei ole hästi, et ilma muusikata ei saa mitte midagi teha. Muidugi ma ei kuula kõike valikuta, siin aitab mind isa. Ta on tõeline muusikagurmaan, ta soo...
Juhan Liivi jutustus ,,Vari" 1. Autor kirjeldab sood nii,,,et see on üks saar, mis on ainult mõnisada sammu pikk, looga-sarnane liivaseljandik soo sees. Sool ei kasva midagi, liivikul puhta valge liiva sees õieti mitte midagi. Keegi ei ole nõudnud, et soos midagi kasvaks. Soos kasvab iseenesest: mõni pihutäis kanarbikku, mõni üksik rohukõrrekene, mis oma seltsimehe järele hüüab ja saare ühes otsas jändrik mänd. Samal soo sees kasvavad tillukesed imelised kased ja männid. Punakas, roostekarva turvas läheb madalamaks, et raba sünnitada, kus virtsanäoline vesi suve läbi seisab." Soo peegeldab sealseid inimesi töötavatena,elutarkadena. ,,Soo järel algavad talumeeste viljapõllud. 2. ,,ukulinn on linn, mis asub kõvera looga sarnase saarekesepeal liivikul". ,,See linn ei ole suurem kui üksteistkümmend hütti, üksteistkümmend sauna". Kõik ühesugused, ühesuurused. See li...
Juhan Smuul "Kirjad Sõgedate Külast" Selle romaani puhul haaras kohe pilku pealkiri. "Sõgedate küla" see pidi midagi imelist olema. See, et Sõgedad ei olnudki eriti sõgedad, oli osati pettumus, aga nimesaamise lugu mulle meeldis. Romaanis oli oluline koht meremeheelul ja meremeeste omavahelise arutlemisega kogu teos ka algab. Palju on looduskirjeldusi ja loodusel on pea kõigis kirjades oma kindel roll. Ka esimene kiri algab murega tapetud puude pärast. Põhiliseks ning auväärseks ideeks on siinkohal, et loodust tuleb hoida ja ilus kodumets ei saa olema vaid küttemetsaks. Selles kirjas on ära mainitud ka paljud edasised tegelased. Kuigi alguses arvasin ka selle teose olevat üsna sügavalt nõukogude hõngulise, oli rohkem rõhku pandud inimesele kui võimule, mille all ta elab. Kuigi meeldetuletusi ajastust oli siiski siia sinna sisse sätitud. Teises kirjas on juttu naistest. Naistele on auasi olla tubli nõukogude inimene. Kui kedagi on sei...
Libahunt Tegelased- õpetaja Hurda, Kava: · Mihklikuu õhtul, pärast päevatööd istus terve perekond rehetoas ahjukolde ümber. · Mõeldi, et just see on parim koht põllumehele õhtu veetmiseks. · Isa-vanuselt vana, aga kaasaegse mõtlemisega. Iga nädal pidi ta(jutustaja) isale ajalehe otsast lõpuni ette lugema. · Vana taat tõi piipu pannes nii mõnegi vana jutu kuuldavale. Ta oli agar ja tähelepanelik, et pärast kuuldud jutt üles kirjutada ja Hurda kätte saata. · Libahunt ehk soend. Vanataat arvas, et mõistagi olnud kunagi inimesi, kellel võimu ennast vahel hundiks muuta ja siis jälle inimeseks. Tema jaoks oli see nii kindel nagu päike taevas. · Taadi lugu- Vana Juut-Juhan oli olnud soendiks läinud; ta oli mõisa poolt vana Hunt-Märdi juurde teenima pandud(tema juurde ei tahtnud keegi heaga teenima minna, kuna arvati et ta ise ka soendiks käib); kord Hunt-Märdiga kahekesi põllul ...
John Galsworthy ,,Forsyte'ide saaga I" Tegelased: vana Jolyon; noor Jolyon; Philip Bosinney; Ann Forsyte; June Forsyte; Irene; Soames Forsyte; tädi Juley; tädi Hester; Swithin Forsyte; James Forsyte; George; Nicholas; Timothy; Holly ja Jolly; koer Balthasar Sellisena oled sa sündinud ja selliseks sa jääd oma surmani! Lihvitud klaasist kroonlühter põlevate küünaldega rippus nagu hiiglaslik stalaktiit laua kohal, pildudes kiiri suurtele kuldraamidega peeglitele, kõrvallaudade marmorpealseile ja raskeile tikitud istmetega kuldtoolidele. Nad ei surnud; kuna suremine käis nende põhimõtete vastu, siis tarvitasid nad ettevaatusvahendeid surma vastu: vaistlikke ettevaatusvahendeid nagu kunagi tugeva elujõuga inimesed, kes ei salli, et teised omandavad selle, mis kuulub neile. Nagu kari koera lähenedes, nii seisid nad pea pea kõrval ja õlg õla kõrval, valmis ...
,,Külatraagik" Jüri Tuulik , Tegevus toimub Abruka saarel (asub Riia lahes Saaremaa läänerannikul). Tegelased: Nässu peremehe koer Vana peremees, kes on kalamees neil on kaks tütart, üks elab Kuressaares ja teine Tallinnas Abikaasa peremehe naine Lülivanem Veeda Rannavaht Aadam, tal on koer nimega Muki Karla endine rannavaht (surnud), tal on poeg Juuljus, kellel on koer Palli Jaagu Pennu Viirese Aulis Kristumanni Paul (noor kalamees, alles suhteliselt algaja) Minavormis jutustus vanast koerast, kes räägib oma silme läbi oma peremehest, kes on kalamees ning kellele meeldib kõvasti alkoholi tarvitada. Kogu jutu läbivad tegelased ongi Nässu ja Vana (tema peremees). Vana Abikaasa on selline suhteliselt rahulik naine, teeb kõike ja jõuab kõike, aga kui vaja midagi öelda, siis ikka ütleb ka. Abrukal sõidavad Nässu ja Vana mootorrattaga ringi, kus siis külgkorvis istub tavaliselt Nässu. Kui mehed merel on, siis tavaliselt Nässu...
1. Mida thendab sna "antiik" ? Vana vi muistne. 2. Antiikkirjanduse all meldakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust. 3. Mida hist oli kreeklaste keelel ja riigikorraldusel ? Kumbki polnud htne. Keel oli jagatud mitmeks dialektiks ja polisteks. 4. Nimeta muistne Kreeka aladel kneldud dialektid: a) joonia b) aioolia c) dooria d) atika 5. IV sajandil e.Kr hakkas Kreekas kjunema htne knekeel koinee, mis thendas hine, ldine. 6. Kreeka kirjanduse ajaloo perioodid: a) Arhailine ajajrk b) Klassikaline e Atika periood c)Hellenistlik ajajrk d) Koonia impeeriumi periood. 7. Mida thendavad snad "Hellas" ja "hellenid"? Kreeka ja kreeklased 8. Eepose miste - lugulaul, pikk, enamasti vrssides kirjutatud jutustava sisuga teos, milles luuakse terviklik pilt maailmast. 9. Nimeta vanakreeka eeposed: Ilias ja Odsseia 10. Mida on teada Homerosest ?Pime laulik, palju ninud ja teravapilguline. 11. Iliase ja Odsseia mju hilisemale kultuurile : Prast eeposte ...
Miks ma ei kuula vanamuusikat? Maailm on läbi aegade arenenud tohutu kiirusega ja eriti kiirelt just tänapäeval. On olnud palju erinevaid moode, vastavalt oludele, võimalustele, inimeste soovile. Kuigi moed teatavasti tulevad teevad nö. Ringe, ehk korduvad, täienduvad nad ikkagist. Seega leian, et ei ole mõtet kuulata midagi vana ja mahajäänut, midagi mille ees on nimi vana, kuigi seda tehakse praegu. See on umbes sama loll kui elada tänapäeva maailmas ja kasutada keskaja tehnilisi lahendusi. Inimesi on erinevaid ja nagu näha osadele see siiski meeldib. Ma leian, et elu peab alati arenema edasi, mitte minema tagasi. Me peame õppima minevikust ja rakendama seda oma olevikus, mitte arvama, et mis oli on õigem kui see mis on praegu. Õeldakse ju, et kes ei mäleta minevikku, see elab tulevikuta. Elades aga minevikus ei saa mingist tulevikust juttugi olla. Kui mõni asi on vanaks jäänud, tähendab see, et sellest on...
IDENTITEEDIVARGUS Identiteedivargus Ühel päeval tuli Dr. Claus Hansbergi kabinetti teade, et toimus mõrv Pakeri tänaval. Ta ruttas kohale ,nägi laipa ja hakkas tegutsemaning mõrvariista otsima.Claus helistas kiirelt oma vennale ,Dr.Henrich Hansbergile. Vennas olid mõlemad saanud doktorikraadika Harvardi ülikoolis. Claus oli kohtuarst ja tema vend oli detektiiv. Claus viis surnukeha oma laborisse,kus ta teda hakkas lahkama ja uurima. T nägi,et ohvrile oli kaks korda terava asjaga selga löödud,arvatavasti noaga. Kui Claus oli kindlaks teinud mõrvarelva, helistas ta oma vennale. ''Henri,ohver on umbes 28-aastane meesisik,nime ma ei tea veel.'' ütles Claus. Henri vastas: ''Claus,vaata ta riiete taskusse ,seal peaks olema mingi dokument või midagi,mis viitab isiku identiteedile.'' ''Oota ,siin on rahakott,aga sees ei ole midagi. Ahaa,leidsin pintsakuvoodri vahelt salatasku,siin on kirjas Rootsi 14 B. Kas see on aadress või Rootsi linnadeva...
Ernest Hemingway "Vanamees ja meri" See Hemingway teos räägib inimese ja looduse vahelistest suhetest. Vanamees Santiago on juba kaheksakümmend neli päeva käinud merel kalal, aga on iga kord tagasi tulnud kaladeta. Esimesel neljakümnel päeval käis temaga kaasas alles kalapüüki õppiv poiss, kuid vanemad keelasid tal edaspidi vanamehega kalal käia. Niisiis, vanamees läks üksi merele. Pikkade saakideta püükide järel õnnestus tal kätte saada marliin, mis oli pikem kui vanamehe paat. Santiagol oli palju probleeme kala kinnihoidmisega, sest paati teda ei saanud ega jõudnud tõmmata ning kala muudkui vedas paati avamere poole. Marliin tõmbas ka vanamehe peopesad katki. See oli vanamehel ka ainus võimalus teda kinni hoida (liiniga). Õnneks suutis ta kala paadi külge siduda. Kuna vanamehe peopesad olid katki ja merre oli sattunud verd, liginesid vanamehe paadile haid. Kuig...
PIIBEL Sõna "piibel" tuleneb kreekakeelsest sõnast biblia, mis tähendab raamatut. Piibel koosneb 66 raamatust ehk iseseisvast osast, mis on koostatud erinevate autorite poolt. Piibel jaguneb: 1. Uueks Testamendiks 2. Vanaks Testamendiks Vana Testament on kirjutatud heebrea ja aramea keeles, sisaldab juudi rahva ajalugu. (käsuseadus) Vana Testament jaguneb: 1. Tarkuse raamatud (Koguja, õpetus, Rutt, Ester) 2. ajalooraamatud/ajaraamatud 3. Prohveti raamatud (Jesaja, Joel) 4. Laulud 5. seaduse raamatud (1-5 Moosese raamat) Vana Testament on juutide ja kristlaste pühakiri. Ka islam tunnistab Vana Testamenti. Uus Testament on kirjutatud kreeka keeles. Uue Testamendi juured on Vanas Testamendis, Uue Testamendi keskne kuju on Jeesus Kristus. (lunastusseadus) Uus Testament jaguneb: 1. evangelismid 2. kirjad 3. ilmutuste raamat 4 evangelisti + sümbolid: Matteus (tiivuline inimene), Markus (lõvi), Luukas (härg), Johannes (kotka...
Vana Testament Käty Kuusemets 10 H Vana Testament Vana Testament (kr h Palaia Diathk - ,,vana leping, testament") - juudi pühakiri, mis kirjutati heebrea keeles, kuigi kõnekeeleks oli ajaarvamise algul aramea või kreeka keel. Hiljem sai Vana Testament ka kristlaste pühakirjaks. Vana Testament sisaldab Vanade Idamaade müüte maailma ja inimese loomisest. Üldistatult võib seda nimetada ka Iisraeli rahva ajalooks, sest tekstid räägivad iisraellaste ühiskondlikust arengust nende omariikluseni ja selle kaotamisest. Vana Testament Vana Testamendi kirjapanek toimus peaaegu tuhande aasta jooksul: 1200. 165. eKr. Originaalkäsikirju pole säilinud, on aga märkimisväärne hulk ümberkirjutusi. Vana Testamendi raamatud on jagatud neljaks suuremaks grupiks: seaduseraamatud, ajalooraamatud, tarkuseraamatud, prohvetiraamatud. Koos Uue Testamendiga moodustab Vana Testament ristiusu Piibli. Seaduseraamatud Peamised seaduseraamatud on Vanas Test...
Lev Tolstoi "Anna Karenina" Kunst oli Anna mehele võõras. Aleksei Aleksandrovitsi huvitas ainult poliitiline, filosoofiline, usuteaduslik kirjandus, kunst oli tema loomusele väga võõras. Hakates liigitama kunsti, on ka filosoofia, usuteadus ja poliitika kunstivormid. Mitte ametlikult, kuid teoreetiliselt. Näiteks filosoofiale on tüüpiline ratsionaalsete argumentide esitamine ja nende kritiseerimine ning refleksioon oma meetodi üle. Selleks et olla filosoof, peab oskama sõnu ritta seada, kuid see nõuab annet. Riietumises on kunsti. Selleks et hästi riietuda, pead sa valdama riietumiskunsti ning jälgima moodi. Teadagi oli Aleksei Aleksandrovits stiilne mees. Aleksei Aleksandrovits nimetas ennast ka vabamõtlejaks. Vabamõtlejaks nimetatakse inimest, kes mõtleb sõltumatult. Aleksei Aleksandrovitsi mõtlemine sõltus aga paljustki. Kunsti mitte sallija, teiste arvamuse...
Bertrami hotellis - Agatha Christie Londonis, ühel vaiksel tänaval asub Bertrami hotell, mis on tuntud oma külalislahkuse ja Edwardi aegse meeleolu poolest. Seal juuakse kella viie teed, seal käivad vanemad daamid ja härrad, et oma noorusaegadest mõelda, seal sepitsetakse vargaplaane... Jane Marple, kes on eakas, kuid terane vanapiiga sõidab Bertrami hotelli puhkama kaheks nädalaks. Midagi pole muutunud, sellest ajast, kui ta neljateistkümne aastasena siin käis, kuigi vahepeal oli sõda. Michael Gorman, kes on erusõjaväelasest uksehoidja, aitab kenasti vanakesi, kutsudes neile takso, või aitades neil õiget teed leida. Ülemteener Henry pakkub hotellis viibijatele teed või kukleid. Miss Gorringe, kes on hotelli administraator, ulatab viisakalt külalistele võtmeid ning tunneb kõiki külastajaid nimepidi. Miss Marple kohtas vestibüülis oma vanat tuttavat Selina Hazy't. Nende ve...
Holden vajab kaastunnet (J.D.Salingeri põhjal) Igal inimesel on oma hirmud ja mured - nende tundmuste tõttu vajame kõik kaastunnet. Kellelgi pole õigust teisi inimesi halvasti kohelda, kui nad ei tea täpset põhjust, miks see inimene valetab ja keeldub seeläbi nägemast enda ümber headust. Ühelgi inimesel pole õigust otsustada teiste inimeste üle, isegi kui neil on õigus. Kas Holden vajab, hoolimata oma vigadest, kaastunnet? Holden vajab kaastunnet, sest tal oli võimalus omandada hea haridus, ehkki ta valis teise tee. Tal oli alati probleeme kooliga. Noormees ei suutnud püsida kaua aega ühes haridusasutuses, sest teda häiris sealsete õpilaste ja õpetajate teesklemine. Kui Holden õppis Ossenburgeri koolis oli tema toanaabriks Stradlater. Nende tiivas elas veel üks poiss Ackley, kellele ei meeldinud üldse Stradlater, aga siiski käis nende toas pidevalt, teeseldes, et tal ei ole noormehe vastu midagi. Selle tõttu vahetas pois...
1.Demo laienemine. 1. MS ja sellele järgnenud ajal kehtestati paljudes riikides seadused, mis suurendasid demok. õigusi. naised said valimisõiguse,Suurendati valimisõiguslike kodanike arvu. 2. Iseloomusta demok. liikumisi: liberalism- uuenduste vastuvõtlikumad, kaitsesid isiksuse vabadusi ja vaba turumaj. Konservadid- vana korra järgi kõik,mitte midagi uut. Sotsid- kaitsesid tööliste huve. 3. Mitte demok.. Kommarid- töölised pidid olema õnneliku homse ehitajad. Fassid ja natsid- hirmuvalitsemine, tappa vaenlased. 4. FRA ja ENG riigikord- FRA vabariik, palju parteisid, poliitiline elu kirev, valitsuse eluiga lühike, asumaadega polnud probleeme. ENG- riigipeks kuningas või kuninganna, ei osalenud juhtimises, seadusi võttis vastu parlament ning nende täitmist korraldas valitsus eesotsas peaministriga 5. FRA maj. Reparatsioonimaksud, masinate, autode ja keemiakaupade tootmine, kalandus, moekaupade tööstus, arenes kiiresti võimsaks tööstusri...
Traditsioonid peres Traditsioon ehk komme või tava on inimeste vahel toimiv suuliselt või eeskuju kaudu ajalooliste tavade edasi andmine. Traditsiooni kujunemiseks on vaja sündmuste või elukommete kordumist. Traditsioone seostatakse kõige rohkem religiooni ja kirikuga. Paljud kiriku tähtpäevad on kujunenud traditsioonideks mida tähistavad ka need inimesed kes kirikus ei käi, näiteks jõulud. Traditsioonid aitavad perel lähedasemaks saada, üksteise elust rohkem teada saada ja lihtsalt pere seltsis rohkem aega veeta. Üks väga lihtne ja minu arust vajalik traditsioon on ühiselt pere seltsis õhtust süüa, nii tekib ühtekuuluvus tunne ja pere nii õelda ,,ei vaju laiali", aga kahjuks see traditsioon hakkab ühise aja puudumise tõttu aina haruldasemaks muutuma. Traditsioonidega on tavaliselt nii et need kanduvad vanematelt lastele, mida sinu lapsepõlves on tehtud seda tahaks teha enda lastelegi. Lastega peredes ...
ALKOHOOLSED JOOGID 1.Kaupluse üldandmed, tegevusvaldkond ja joonis kaupade paigutuse kohta alkohoolsete jookide kategoorias Vaatlusaruande viisime Selveris asukohaga xxxxx.. Kauplus on avatud 8:00-22:00, kõikidel nädalapäevadel. Kaupluse tegevusvaldkonnaks on jaekaubandus. Meie valitud kaubakategooriaks said alkohoolsed joogid (Lisas 1 joonisel 1 on ära toodud alkoholi osakonna planeering ning joonisel 2 mõned pildid väljapanekust). 2.Hinnang ettevõtte kategooria juhtimise põhimõtetele, lähtudes teoorias õpitust Vaadeldud kategooria ülesehitus vastab kategooria juhtimise põhimõtetele. Kaupade väljapanek oli külluslik ja kaup oli üldjuhul olemas. Kaubad olid riiulitesse paigutatud suhteliselt loogiliselt. On tunda, et asjade paigutamiseks on koostatud plaan ehk planogramm. Kategooria jaguneb kaheks alamkategooriaks: kangeks ja lahjaks alkoholiks. Kange alkohol jaguneb omakorda...
1 - 2 - 3 - 4 - 5 - 6 - 7 - 8 - 9 - 10 - 11 - 12 - 13 - 14 - 15 - 16 - 17 - 18 - 19 - 20 - 21 - 22 - 23 - 24 - 30 - 40 - 50 - 60 - 70 - 80 - 90 - 100 - 200 - 300 - 400 - 500 - 600 - 700 - 800 - 900 - 1,000 - 1,000,000 - 1,000,000,000 - - esmaspäev - teisipäev - kolmapäev - neljapäev - reede - laupäev - pühapäev - täna - homme - eile - päev - nädal - kuu - aasta - jaanuar - veebruar - märts - aprill - mai - juuni - juuli - august - september - oktober - november - detsember ? - Mida? ? - Kuidas? ? - kui palju? ? - Kes ? - Miks ? - Millal? ? - Kus? (Kasutatakse kui midagi otsitakse : kus on pank?) ? - (kuni) Kus? (näitab liikumise suunas midagi. "Kuhu sa lähed? ") ? - (alates) Kus? (näitab algatusel eemal midagi. "Kuhu sa pärit? ") ? (m), ? (f), ? (n) - Milline? Millist? ? (m), ? (f), ? (n), ? (pl) - Kelle? abivalmis - aeg-ajalt - aeglane - ahne - ainulaadn...
Karl Suur ja tema roll kultuuris Karl Suur on 751. aastal kuningaks saanud Pippin Lühikese poeg. Karl Suure järgi nimetatakse uut valitsejadünastiat Karolingideks. Karolingide võimu ajal sai Frangi riik esimeseks suurriigiks Lääne-Euroopas pärast mitmesajandilist vaheaega. Karl Suurele allusid maa-alad, kus asuvad praegused Prantsusmaa, Sveits, Belgia, Holland ning suur osa Saksamaast, Itaaliast ja Hispaaniast. Lääne-Euroopa kultuuritase oli sel ajal siiski väga madal, näiteks kirjaoskajaidki arvatakse olnud kokku ainult mõni tuhat. Karl laskis ennast aastal 800 Rooma keisriks kroonida, aga lugema õppis ta alles vana mehena ja kirjutamisoskus jäigi talle peaaegu tundmatuks. Karolingide ajal arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Karl Suur laskis ehitada mitu lossi, kuigi neist pole midagi meieni säilinud. Karl Suure lapsepõlvest pole peaaegu midagi teada, ka sünniajaks on pakutud erinevaid daatumeid. Ta ...
Muusika tähtsus ja tähendus vanadel rahvastel võrreldes tänapäevaga Keldid olid muusikalise osa poolest kõige aktiivsemad, vähem aktiivsemad olid hellenid ja roomlased. Keltide ja hellenite kultuur oli sarnane, neil mõlemal oli pärimuslik kultuur. Rooma kultuur oli see-eest majanduslikult ja tehniliselt väga arenenud. Keldid asusid Briti saartele ja suuremale osale Lääne-Euroopast umbes kolm tuhat aastat tagasi. Kuna nad olid väga sõjakad ja suured individualistid ei suutnud nad ühist riiki luua. Polnud ime miks keldid väga muusikalised oli. Sellepärast, et nende ühiskonnas oli kõige olulisem kunst muusika.Keldi muusikuid kutsuti tollal Bardideks. Bardid olid ühiskonnas kõige austatumad liikmed, sest nad oskasid mängida mitmesuguseid pille, improviseerisid kogu aja ning nad ei pannud midagi kirja, isegi noodikirja polnud. Nende iga lugu oli impovisatsioon, mida me tänapäeva muusikas väga ei kohta, et keegi midagi kunagi kirja ei...
Luulekogu analüüs 1. Jaan Kaplinski „Õhtu toob tagasi kõik“. Ilmumisaasta 1985, kirjastus „Eesti Raamat“. 2. Jaan Kaplinski on Eesti kirjanik ja tõlkija, sündis 22. jaanuari 1941 Tartus. Poola rahvusest õppejõu Jerzy Kaplinski ja eestlannast tantsijatari Nora Raudsepp-Kaplinski poeg. Lõpetas 1958 aastal Tartu 1. Keskkooli ja õppis 1958-1964 Tartu Ülikoolis prantsuse filoloogiat. Töötas 1974–1980 Tallinna Botaanikaaias algul nooremteadurina hiljem ka vaneminsenerina. 1980. aastal siirdus ta taas Tartusse, töötas Viljandi teatri Ugala kirjandusala juhatajana ning 1983–1988 uuesti Tartu Ülikoolis. Praegu elab Jaan Kaplinski peamiselt oma maakodus Vana-Mutiku talus Põlvamaal. Ta on kirjutanud luuletusi, proosat kui ka esseesid. 3. Luulekogul „Õhtu toob tagasi kõik“ puuduvad teemad. 4. Luulekogu paistab silma oma rahu, sisemise selguse ja puhtusega. Selles kõneldakse igapäevasest ...
annaabi.ee 
