Inimese kui organisatsiooni ühe olulise osa käsitlemisel tuleb lähtuda inimloomusele omastest asjaoludest Et organisatsiooni toimiks perfektselt tuleb kõikide liikmetega arvestada. Neid motiveerida ja mõista. Paraku see ei ole alati võimalik ja kuna kõik inimesed on erinevad ja neid võib olla liiga palju, seega on see väga raske ülesanne. Kõigil inimestel on individuaalsed omadused ja iseärasused (Mõni inimene suudab hästi esineda, teine jälle oskab hästi arvutada), nad tajuvad olukordi erinevalt (Mis ühele võib olla sügavalt solvav, võib teisele olla naljakas.) ja iga inimene väärtustab asju erinevalt (Näiteks ühe jaoks on tähtis palju raha, teisele on tähtis palju sõpru). Organisatsiooni juht peab mõistma, et ta kasutab liiget tervikuna. Kuidas liige käitub mingis olukorras lähtub ikka sellest, mida on see liige varem kogenud, tundnud ja õppinud. Juht peab arvestama ka liikme kodueluga ja sellega, et or...
Jack London "Martin Eden" Elulugu Jack London (John Griffith Chanley) Ameerika kirjanik, ajakirjanik ja sotsiaalaktivist Sündis 12. jaanuaril 1876. a San Fransiscos Suri 22. novembril 1916. a Quida romaan ,,Signa" Lõpetas Oaklandis algkooli ning peale seda õppis ise. 1894. aastal asus õppima Oaklandi keskkooli 1896. aastal võeti ta vastu California ülikooli Hickmotti konservitsehh Austrite röövpüük California kalakaitsepatrull Hülgepüügi kuunar Dzuudi veski ja trammitee jõujaama Hulkur Esimene avaldatud lugu 5 dollarit Mõtles kirjutamisest loobuda " Tuhat surma" karjääri algus Teosed ,,Jerry" ,,Alaska tütar" ,,Raudne kand" (1907) ,,Suure Maja väike perenaine" ,,Martin Eden" (1909) ,,Valgekihv" (1906) ,,Mäng" (1905) ,,Kuuorg" (1913) ,,Smoke Bellew" (1912) ,,Ür...
Mis motiveerib mind õppima Et õppida või teha mida tahes on vaja mingisugust motivatsiooni, mis paneb meid liikuma ja sunnib meid tegutsema. Selleks, et õppida ja õppida hästi tuleb ennast hästi motiveerida. Mida suurem on motivatsioon, seda suuremad on ka saavutused (vähemalt on see üks peamisi tegureid saavutuse suuruse kindlustamisel). Tähtis on seada endale kindel siht ja eesmärgid ning siis nende poole püüelda. Vahe eesmärkideni jõudmine annab enesekindlust, tead et saad tööga hakkama ja oled võimeline veelgi enamaks. Näiteks minu üheks eesmärgiks on gümnaasiumi lõpetamine edukalt (nii, et saaks ka ülikooli), vahe eesmärkideks on aga vahepealsete klasside või kursuste lõpetamine. Kümnes klass sai ilusti lõpetatud ja paistab, et ka üheteistkümnendagagi saab hakkama. See annab jõudu ja kindlust edasi pürgimiseks. Õppimine ei tohi muututa aga liiga üksluiseks ja igavaks. Selle peletamiseks on hea viis teh...
Tallinna Polütehnikum Nägemistaju mõju tarbimiskäitumisele Referaat Koostas: Timo Triisa Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................ 3 Värvid .................................................................................................................................................... 4 Pakendid ................................................................................................................................................. 6 Kokkuvõte .............................................................................................................................................. 7 Kasutatud materjalid .....................................................................
Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................... 2 1.Asend.............................................................................................................. 3 2.Arengutase...................................................................................................... 5 3.Rahvastik ja asustus........................................................................................ 6 3.1. Rahvastiku paiknemine............................................................................7 3.2. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis.....................................................7 3.3. Linnastumine............................................................................................ 9 4.Majandus....................................................................................................... 10 4.1. Energiamajandus..................
Millised energiaallikad on keskkonnasõbralikud? Eestis toodetakse ligikaudu 3200MW energiat, 96% energiast tuleb põlevkivist. Ühe 100 wattise pirni põletamise tulemusel tekib 70-75g tuhka ja õhku paiskub veel omakorda 350-400g põlemisgaase. Tuhkadest tekivad tuhamäed mis kogunevad ja millega pole erilist midagi teha. Põlemisgaasides leidub vääveldioksiidi, mis on väga kahjulik keskkonnale. Samas põlevkivi taastumise protsess on pikaajaline. Nende andmete põhjal väib väita ,et Eesti pole energiatootlikuse poolest üks kõige keskkonnasõbralikumaid riike. Samas tuleb 0.1% energiast veest ja 0.8% tuulest ja tuuleparke ehitatakse pidevalt juurde. Eestil on võimalusi kuidas saaks olla rohkem keskkonnasõbralkium. Üks nendes viisidest oleks ehitatada tuumaelektrijaam. Keskmine tuumaelektrijaam toodab tänapäeval 1000-1500MW. Kui Eestisse rajada kas või 1 tuumajaam toodaks see meile juba poole vajalikust energiast. Tuumaelektrie...
Anna-Maria KUNSTI OLEMUSE LAI MÕISTE „Mis on kunst?“ on küsimus, millele ühtset ning kindlat vastust ei olegi. Püüd vastata ilma küsimuse täpset tähendust teadvustamata tipneb reeglina sellega, et ühel nõul või erimeelsustel ollakse ainult näiliselt. Kunsti piirid jooksevad aga väga laialt. Milline on kunsti olemus ja kus jookseb piir kunsti ja mittekunsti vahel? Kunsti olemus on aegade jooksul väga palju muutunud. Võttes näiteks klassitsismi, mis valitses 18 sajandil ja võrrelda seda tänapäeva kunstiga, on erinevused väga suured. Klassitsismi ajal oli maalid väga suursugused ning hoolega valmistatud. Tänapäeval on aga kunsti mõtteks „mida vähem seda parem“, ehk tehakse maalile vaid paar kriipsu ja müüakse see kalli hinnaga maha. Aastaid tagasi olid kunstil ka kindlad piirid, ei tohtinud igasugu asju avalikustada. Võttes näiteks Nõukogude aja, kui kirjanikud ei tohtinud oma teoseid avaldada, sest nee...
Remarque ,,Triumfikaar" · ,,Iial ei ole keegi küllalt karastatud. Võib üksnes paljuga harjuda." - Ravic (lk 19) · Vahepeal oli üks inimene surnud. Midagi erilist selles ei olnud. Iga hetk suri tuhandeid inimesi. Selle kohta peeti statistikat. Ka selles polnud midagi erilist. Aga sellele ühele, kes suri, oli see kõik ja tähtsam kui kogu maailm, mis edasi elas. (lk 25) · ,,Tahtsin teid ainult topaa. See õnnestub kõige paremini täiesti mõttetu küsimusega. ..." - Ravic (31) · ,,Kui oled surnud, oled kole tähtis kui elad, ei hooli sust keegi." - Ravic (38) · ,,Usk viib üpris kergesti fanatismini. Sellepärast ongi kõik usud nii palju verd valanud." - Ravic (47) · ,,Mitte kusagil ei oota midagi ees. Alati tuleb kõik ise kaasa tuua." - Ravic (72) · Üksindus elu igavene refrään. (74) · Inimene on alati ja mitte iial üksi. (74) · ,,Kahetsus on kõige kasutum asi maailmas. Mid...
Kunst Maailm on täis paljusid detaile. Igaüks neist on omamoodi erinev. Kui hakata vaatlema igat detaili eraldi, võime neid näha hoopis teistsugustena, kui muidu. Minu jaoks on sõnal ,,kunst" väga lai tähendus. Minu vaatekohast hõlmab see nii kirjanudust, muusikat, filmikunsti, kujutavat kunsti kui ka muid alaliike. Arvanm et kunsti nägemine sõltub inimesest ja tema intelligentsusest, ning ka tema kunstimaitsest. Võib ju olla, et kui inimesele mingi kunsti liik ei meeldi, siis ta ei näegi selles kunsti. Esmalt seostub mulle kunsti mõistega kujutav kunst. Selle mõistega tuleb mulle kõigepealt silme ette mõni maal, joonistus või midagi sarnast. Kui aga hakkan selle üle pikemalt mõtlema, seostuvad ka muusika, disain, arhitektuur, kirjandus ja ilmselt muudki. Arvan, et sellel mõistel on väga palju erinevaid alaliike. Arvan, et kunstil on ka palju kasulikke omadusi. Sellest või...
,,Olla nagu kõik või jääda iseendaks ? ,, Kas me kõik peame sarnanema kellegiga, kas siis kuulsa või mõne tavalise inimolendiga meie endi seast ? Kas meis ei võiks jääda midagi selleks, minu endi eriliseks tunnusmärgiks ? Minu arvates peaks meis kõigis jääma alati alles midagi, mis oleks meie kaugelt tuntavaks tunnusmägiks . Me ei tohiks muuta ennast sellepärast, kui me kellegile teisele ei meeldi. Me peaksime ka raskemates olukordades püüdma jääda iseendaks. See kõik on muidugi esmapilgul veidike raske ja ülepakutud. Tegelikuses on raske säilitada mõnedes olukordades rahu ja jääda iseendaks.Meis kõigis on kindlasti palju andeid ja oskusi. Võibolla ei ole nad just kõigile, ka meile endile esmapilgul teada. Me peame leppima, missugused me oleme ja olema rahul, et me üldsegi elame, oleme ja eksisteerime. Kui paljudel siin maailmas on mõni raske, sügav ja eluaegne vigastus või puue ? Me ei mõtle sellel...
Yuppiejumal Ma olin nii palju lugenud, kuulnud Kenderist, et ausalt öeldes, ei oodanud ma sellest raamatust midagi. Sest tavaliselt ju on nii, et kui väga palju ootad variseb kõik kokku ja nii ka selle raamatuga- arvasin et tegemist on tavalise üleshaibitud ja hästi promotud raamatuga, millel tegelikult mingit erilist sisu ning teemat pole. Aga ma eksisin rängalt. Võikalt ilus raamat. Ma ei oska midagi muud öelda. See on kokteil huumorist, tõsistest maailmavaadetest ning mõtetest, õpetustest(see pole mingi moraalitsev kudumisringlaste raamat) . Raamatus kasutatakse ära inimesi: nii tarbijaid kui ka naisi, näidatakse inimeste erinevaid tahke, tundeid ning seda, et igalühel meist on mõju avaldav lapsepõlv. Näiteks Eva, kes oli südamlik, armas, lausa nii armas ja hea, et meenutas mannavahtu ning ajas oma armsusega pisut südame pahaks. Aga teda oli raamatusse vaja, et seal valitseks tasakaal. Teda ...
Demokraatia. Memo Demokraatia minu igapäeva elus on suhteline, oleneb olukorrast, aga suuremas osas see kehtib. See kehtib minu jaoks nii koolis, kodus kui ka mõjal. Eesti on demokraatlik riik ja seal see on oluline rahva jaoks nii ka minule. Demokraatia minu kodus kehtib kindlalt. Kui tahame perega midagi suuremat ettevõtta (nt. reis, auto, maja või muu säärase soetamisel) siis peavad ikka kõik nõus olema. Väiksemate asjada puhul otsustavad vanemad ise. Kui korraldame oma suguvõsaga suguvõsa kokkutulekut, siis arvestame kõikidega, et aeg sobiks ja koht sobiks. Demokraatia minu kodukohas ehk külas. Külades toimuvad külavanema valimised. Kui külas on vanurite ülekaal liiga suur, siis ei ole erilist mõtet ka sellel külavanemal. Paljudel vanuritel ei ole raha või tahtmist külaelu paremaks muutmisele. Vanuritel on üksmeel ja noorematel hoopis teine arvamus. Kõikidega tuleb arvestada ja niimoodi jäävadgi asjad tegemata või kui ka tehakse mi...
"Kuristik rukkis" J.D.Salinger 1. Tsitaadid: "Olgu hüvastijätt kurb või olgu ta halb, aga kui ma kusagilt lahkun, siis ma pean teadma, et ma sealt lõplikult lahkun. Kui seda ei tea, siis tunnen end veelgi halvemini." ,,Ta ei sallinud, kui teda idioodiks nimetati. Idioodid ei salli seda kunagi." ,,Ema ostis mulle küll valed uisud mina tahtsin saada kiiruiske, tema aga ostis mulle hokipantsid -, aga kurvaks tegi see mind sellegipoolest. Peaaegu iga kord, kui mulle midagi kingitakse, teeb see mind kurvaks." ,,Naised ajavad mind lolliks. Ausõna. Mitte et ma oleks mingi seelikukütt või midagi taolist kuigi armun üsna kergesti. Aga naised lihtsalt meeldivad mulle. Sest nad jätavad alati oma kuramuse kohvrid otse keset vahekäiku." ,,Ütlen alati ,,väga rõõmustav" inimesele, kellega tutvumine mind põrmugi ei rõõmusta. Aga kui tahad elada, pead sääraste asjadega leppima." ,,Ainult mulle tundub, et t...
Eestimaa võlud Inimese kodumaa on talle kõige kallim. Oleme siin sündinud, kasvanud ja siin peaks olema ka meie tulevik. Inimesed tahavad siit hoopis ära minna, mõistmata, et kõik ei pruugi olla nii halb, kui oleme algselt arvanud. Mis on need põhjused, miks siit mitte lahkuda? Eestlastel on kombeks kiruda oma riigi üle, kuid võiksime hoopis keskenduda iseenda heaolule. See ei tähenda, et inimene on isekas ja omakasupüüdlik, vaid ta lepib olukordadega, mida ei saa muuta. Hinnad on kõrged, kuid selle jaoks ei saa rahvas midagi teha ja isegi riik mitte, sest kogu hinnatõus sõltub inflaktsioonist ehk mida rohkem on raha, seda odavam ta on. Selle asemel, et Eesti poliitikuid halvustada, võiks inimene hoopis garanteerida, et ei lase oma elul sellel häirida ja lubab endale, et tal pole millestki puudust. Vihastamine ei vii kahjuks kuhugi, vaid näitab, kuidas inimene iseenda eluga hakkama e...
Lavastuse analüüs Mina jäin lavastusega väga rahule. Arvasin algul, et viimane on mingisugune tüüpiline kohustuslik kooli õppeetendus, kuid ei. Mulle meeldis väga. Varasematest nähtud lavastusest erineb see eelkõige kohavaliku tõttu, olles ise ka rehealuses, tekkis tunne olles ise justkui osa lavastusest. Teatritüki sidus tervikuks peategelane Juhan, kes üritas hakkama saada ning peret toita. Laval kujutati eluruume ning lavakujundus oli lihtne, kuid lõi realistliku atmosfääri just nagu oleksin ma isegi osa vanast taluelust. Ka valgus oli lahendatult lihtsalt, kuid minu arvates polnudki enamat vaja. Enamasti oli tavaline spot-valgus, kuid kui käimas oli tulekahju stseen, siis kasutati punast valgust mis mõjus emotsionaalselt väga õigesti. Laval oli kogu aeg üks pink ning tagapool üks laud. Pingil oli väga tähtis etendusest. Enamasti istus seal vanaisa, kes mõtiskles ning meenutas minevikku. Kostüümi...
Kontserdi arvustus Advendikontsert kellamuusikaga 13. detsembril kell 17.00 toimus Tartus, Pauluse kirikus advendikontsert. Esinesid Arsis´e erinevad rühmad: täiendõppe 1. rühm, täiendõppe 2. rühm, tüdrukute ansambel ja Tartu kellade ansambel. Kõikide rühmade dirigendiks oli Mari Tooming. Rahvas hakkas kohale voorima juba poole viiest. Kui kell oli saamas juba paari minuti pärast 17, olid kõik vabad kohad hõivatud ja hilisemad tulijad seisid ukse juures püsti. Paar minutit pärast viite õhtul algaski kontsert. Kontserdi kava oli koostatud niimoodi, et järjest esinesid erinevad rühmad. Vähem aastaid õppinud rühmad enne ja rohkem õppinud hiljem. Enne iga uue rühma laval esinema hakkamist luges üks neiu rahvale järjejutuna jõuluteemalist lastejuttu väikesest tüdrukust ja tema jõuluootusest. Kirikus oli meeleolu loomas kaks suurt valgustitega ehitud jõulukuuske, mille taga sei...
Uudise põhistruktuur · Uudisel on 3 osa: juhtlõik, teema arendus ja lisamaterjal, mis paiknevad kindlasjärjestuses: · Juhtlõik · Teemaarendus Uudise pealkiri · Mis on uudise keskne teema · Peab olema lugema kutsuv · Väldi sarnaseid sõnu ,,Heitunud heidikute heitlikud heitlused" · Soovitused: pealkirjades vältida pikki sõnu ning võõrsõnu, laused võiksid olla võimalikult lühikesed ja lihtsad, kaks küsimust järjest ei ole eriti hea seega jätta üks küsimus (mismoodi alaealisena tööle?) ning üritada kasutada vähem hüüumärke Uudise juhtlõik ehk lead · Eesmärk esitada lugejale loo tuum, keskne fakt ehk siis uudise põhiosa, mis tegelikult tutvustab või annab lühiülevaate edasisele artiklile · Köita lugeja tähelepanu esimesest lausest · Sõnade arvuks võiks olla 20 või enam sõn...
Pirita Majandusgümnaasium Edgar Allan Poe novellid Retsentsioon Tallinn 2008 Berenike Räägib Egeusist. Üsna rikkast mehest, kes kasvab üles aina rohkem oma mõtlemishaigust põdedes oma isa lossis. Ta kasvas üles koos oma onutütre Berenikega, kellega nad olid täielikud vastandid. Berenike oli elurõõmus, ergas ja tulvil elamislusti, samal ajal kui Egeus oma haiguse tõttu elas ainult endas. Egeus ei märganud Berenikes midagi erilist enne kui naine hakkas põdema langetõbe. Egeus leidis temas midagi erilist, haiglast ja ühtlasi midagi mille üle tundide kaupa mõelda. Ühel talvisel pärastlõunal istus Egeus taas raamatukogus ja mõtiskles. Tema juurde sattus Berenike. Ta oli kahvatu ja longu vajunud. Aga midagi oli temas uut. Esimest korda märkas Egeus ta hambaid. Berenike hambad olid mehe silmis laitmatud. Egeuse haiguse tõttu muutusid need hambad ta kin...
Võru Täiskasvanute Gümnaasium UNI JA UNENÄOD Referaat Koostaja: Maris Tõnise 10.klass Juhendaja: Ene Laane Võru 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1Uni........................................................................................................................ 4 1.1Rahulik ja kiire uni.......................................................................................... 4 1.2Kuna aju elektriline aktiivsus une ajal pidevalt muutub, siis jagatakse une seisundid järgnevatesse astmetesse:..................................................................4 1.3Unepuuduse tõttu ilmnevad inimesel tõsised psüühikahäi...
Macbeth Macbeth on Verdi 10. ooper, kuid esimene, mis loodud tema lemmikkirjaniku William Shakespeare'i ainetel. Viiteid sellele, et Verdi Shakespeare'i kõrgelt hindas, läbivad nii helilooja kirjavahetust kui ka ülestähendusi. Verdi töötas Macbethi põhjalikult läbi, enne kui ta libretist Francesco Maria Piavele kirjutas: "See tragöödia kuulub inimkonna suurimata saavutuste hulka. Kui meie ei suuda sellest luua midagi sama suurt, siis püüame teha vähemalt midagi erilist." Aastaid hiljem rääkis Verdi ühele saksa ajakirjanikule, et Macbeth on tema ooperitest wagnerlikule muusikalisele draamale kõige lähemal. Ooperi esietendus toimus 14. märtsil 1847. aastal Firenzes Teatro della Pergolas. Vastuvõtt oli hea, ehkki ooperis on palju uudset, mis itaalia ooperipublikule ei pruukinuks meeldida. Muusikas on ohtralt kasutatud minoorseid helistikke, orkestrivärvid on valdavalt sünged ja halvaendelised, mis on tingitud ooperi temaatikast. Võimuahne...
Luuleminutid Esimene luuletus mida ma vaatasin oli Elo Viidingu poolt loetud luuletus- Mälu. Luuletus tundus minule väga sünge ja sügav. Luuletuses toodi välja äärmiselt palju metafoore mis olid väga imelikud. Kokkuvõtvalt rääkis luuletus tänapäeva mälust mis ei ole võimeline erilist midagi tegema. Iga rida algas sellisete sõnadega: ,,mida teha mäluga..." nagu poleksgi mäluga midagi võimalik teha. Mulle see luuletus ei meeldinud, ja arvan et oleks linnateatrist palju paremate luuletuste osaliseks saanud. Teine luuletus esitati Mathura poolt ja luuletuse pealkirjaks oli Must. Alguses, kui ma seda pealkirja nägin, siis ootasin ma midagi sama hirmsat ja sünget kui eelmine õhtu, kuid seekord oli päris positiivne. Luuletus esitati hingeliselt ja oli võrdlemisi lühike, sõnumiks oli ,,Must on kõik" mis on omamoodi väga huvitav vaatenurk ja mille peale ise tihtipeale ei tulekski. Mull...
Õnne otsingud Kõik tahavad õnnelikud olla. Arvatavasti on see tänapäeva pahuras maailmas ainus asi, milles kõik ühel meelel on. Kuid kust ja kuidas alustada oma õnne otsinguid? Õnn ei peitu ju rahas, samuti ta ei peatu tänavanurgal ega küsi teed. Selles hoolimata on ka sõjas noored end leidnud- kas nemad siis pole olnud õnnelikud? Mispärast siis ikkagi mõned inimesed on õnnelikud ja teised mitte? Manfred Kets de Vriesi ,,Õnnevalem" on öelnud, et õnn tuleb leida teel olles, mitte kannatamatult kilomeetreid lugedes. Õnn ei ole midagi muud kui hetkeline hingeseisund, see on midagi, mida ei saa käes hoida, seda peab tunnetama. Seega õnne tulekut ei saa planeerida ega käed rüppes ootama jääda. Õnn elab meis endis, igal pool meie ümber, meie endi teha on vaid avatus õnnelik olemisele. Kui juba avada end õnnele, näib ka tulevik palju päikselisem. Üks suurimaid probleeme on, et...
Elulugu Siim Saaresalu Elu on täis seiklusi, õppimist, vaimukust ning igasugu muid asju. Minu eas paljusi asju pole veel toimunuudki, aga mõned saan ma ikka nimetada. Siin ma nendest räägingi. Esimene asi mis ma mäletan, oli aeg, kui käisin väikeste laste mängutoas või teise nimetusega Väikese Päikese rühmas. Olid jõulud ja pidin minema sinna oma emaga, sest külla pidi tulema jõuluvana. Erilist mis ta seal tegi ma ei mäleta, aga seda mäletan küll, kuidas a pidin jõuluvana habet paitama. Rühmast sain ma endale esimesed sõbrad samuti, kellega siiani suhtlen. Rühmas käisin ma ajal, kui olin lasteaia esimeses rühmas. Esimesest rümast ma suurt midagi ei mäleta, ainult seda et me olime teinud ämbriga ühe liiva torni. Samal ajal kodus juhtus igasugu põnevaid asju! Ma olen mäletama jäänud üht erilist kiike, mille peal ma alati magama jäin. Tavaliselt kui ma selle peal kiikusin, lükkasid mull...
Mis teeb inimesi tugevaks? Inimene võib olla tugev füüsiliselt ja vaimselt. Füüsiline jõud peitub tervises ning lihastes. Soovides olla füüsiliselt tugev pole vaja teha muud, kui alustada treeningutega ning mõnel juhul alustada ka tervisliku toitumist. Üldjuhul kui inimene vähekenegi igapäevaselt ennast liigutab siis on ta lihased piisavalt tugevad, et kanda ära oma keha ilma valudeta - olla füüsiliselt tugev. Ilma füüsilise tugevuseta on raske olla vaimselt tugev. Kogu aeg lähtudes füüsilistest probleemidest ning takistustest ei saa inimene otsustada kõike nii nagu ta seda võib-olla tahaks või sooviks. Minu arvates peitub vaime tugevus füüsilises tugevuses, enesekindluses, mõjutamatuses ning tuleviku eesmärkide olemas olus. Kui inimene ei ole enesekindel, siis ei saa ta ju olla ka vaimselt tugev. Ta ei suuda vastu võtta otsuseid ning liigub kaasa niiöelda hallimassiga. Inimene, kes ei suuda is...
Intervjuu Tallinna Kristiine gümnaasiumi õpilasega Katriin-Eliis Brecher Mina otsustasin teha intervjuu oma sõbra Oliver Raiasega, kes käib hetkel Tallinna Kristiine gümnaasiumi 12. klassis ning hakkab juba varsti kooli lõpetama.Samuti avastasin ma hiljuti, et ta tegeleb paljude väga huvitavate asjadega, mille kohta ma sooviks rohkem teada saada ning seda ka teiega jagada, seega otsusasin ma kasutada võimalust ja talt selle kohta uurida, enne kui on liiga hilja. 1. Nii Oliver Raias, räägi mulle millega sa tegeled? Tegelen muusikaga (teen instrumentaale/biite/taustu hip-hop muusikutele) ja korvpalliga. 2. Kuidas sa muusika(biitide tegemise) enda jaoks avastasid? 2. klassis kuulas üks mu venelasest klassivend üle terve klassi oma uuest telefonist 50 cent- Candy shop’i. Ma kuulsin sellist hip-hop muusikat tol hetkel esimest korda ja ma armastasin seda muusikat koheselt, eriti ...
SUHTLEMISPSÜHOLOOGIA Brenda Kozlovki M12 Mina sellisena, nagu ma olen iseenda jaoks- *Iseenda jaoks olen ma tavalise välimusega ,vahel kergesti ärrituv,lõbus tüdruk.Mulle meeldib sporti teha,sageli pean ennast sundima,et vajalikud toimetused saaksid tehtud,sest tihtipeale tuleb laiskuseuss sisse ,teinekord,aga teen meeleldi palju toimetusi vähese ajaga.Arvan,et ma olen tavaline neiu,midagi erilist endas ei leia.Mulle ei meeldi inimesed kes norivad inimesi tema rahvuse pärast.Koolitöid eriti meeleldi ei tee,ma leian endale alati mingi põhjuse,et miks ma seda teha ei saa. Mina sõpradele vaatenurgast, st. millisena ma näitan ennast oma sõpradele *Sõpradele näitan ennast sellest vaatenurgast kuidas parasjagu tuju on.Ma ei ole võtnud endale mingit hoiakut,et peaksin kellegile meeldima.Olen just selline nagu olen ja kui kellegile see ei meeldi ...
Meedia, uudised Uudisküsimused: · Kes tegi, kellele tehti, kellega juhtus · Mis juhtus , mida tehti · Millal toimus · Kuidas, mil viisil toimus Midagi erilist: · Süüdistatavale tuleb sõna anda · Oma arvamusest ei tohi liigselt hoolida · Arvestada tuleb kõigi võimalike osapooltega Uudise juhtlõik: · Sisaldab kõige olulisemat teavet · Tõstatakse muust tekstist esile · Köidab lugeja tähelepanu · Selles pole loetelu , arvamust · Koosneb ühest lausest Pärast juhtlõiku- põhitekst: · Selgitab juhtlõigu esitatut · Taustainfo · Perspektiiv Kuidas kirjutada põhiteksti: · Juhtlõigu materjali ei korrata · Kõike uudisküsimused peavad saama vastata · Lõik koosneb vaid 2-4 lausest · Üks lõik sisaldab vaid üht alateemat · Materjal esitatakse kahanevas järjekorras
Kontserdiarvustus Mulle jäi eredalt meelde märtsis 2010 toimunud rütmishow, kus esines perekond Kirss. Kontsert toimus 4.märtsil Esinesid isa Jaan Kirss koos oma laste Helena Victoria ja Ian Mikaeliga. Veider tundus algul, et see ei olnud mingi tavaline kontsertetendus, vaid kujunes põnevaks elamuseks. Nad mängisid trumme, süntesaatorit ja veel mitmeid huvitavaid instrumente. Huvitav oli kuulata jutte pillide ajaloost ja meeldis asjaolu, et Jaan Kirss suhtles palju õpilastega. Nad suudavad igal asjal rütmi teha. Isegi lusikate, kilekottide, õhupallide ja muude tavaliste esemete kaasabil mängisid nad erinevaid rütme. Polnudki vaja laule, et kontsert meeldejääv oleks. Teine väga hea oli 10.03.2010 toimunud naistepäeva kontsert ,,Meestelt naistele", kus esinesid Uku Suviste ja Noorkuu. See leidis aset Vanemuise kontsertsaalis. Kontsert oli muusikalises mõttes väga hea. Uku Suviste hääl on võimas ...
Milleks on vaja kohalikku ajalehte? Minu arvates on iseenesestmõistetav lugeda kohalikke uudiseid, sest mis mõte on ennast harida, so õppida, kui ma ei märka enda lähimat ümbrust? Et näha kaugemale, tuleb kõigepealt vaadata enda ümber. Märka enda ümber toimuvat ning aita lähiümbruse arengule kaasa, see on üks kodanikuühiskonna motodest. Inimene ei ole osa oma kogukonnast, kuni ta selle sündmustega kursis pole. See on sama, mis elada võõrkeelses riigis keelt oskamata ning mitte midagi teha olukorra muutmiseks. Kohalikud uudised on kõige alus, tähtsuselt järgmised on Eesti uudised, Euroopa uudised ning seega kogu maailma uudised. Kehtib matrjoska efekt, väiksemast suuremaks, kitsamast laiemaks. Kes on harjunud lugema lehti, satub uudistest nii sõltuvusse, et ei oskagi oma päeva teistmoodi ette kujutada, nagu näiteks Lev Tolstoi teoses "Anna Karenina" Stepan Arkadits, kes alustas iga oma päeva ajalehe lugemise...
Sisukord Kaili-Angela Konno................................................................................................ Näituse arvamus................................................................................................... Lõppkokkuvõtte................................................................................................ Kasutatud kirjanuds:......................................................................................... Kaili-Angela Konno Kaili-Angela Konno on sündinud 1970. a Valgas, õppinud Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis ja lõpetanud Eesti Kusntiakadeemia maali erialal.Ta on astunud üles isiknäitustega ja paljudel ühisnäitustel üle Eesti.Lisaks vabaloomingule on Konno andnud suure panuse meie telepilti. Kaili-Angela Konno on kujundanud stuudio saadetele ,,Terevisioon" (2009), ,,Prillitoos" (2007), AK (2006)...
Vabadus on ainult lusikas supi söömiseks, aga mis teeb lusikaga see, kellel ei ole suppi? Vanasti kui Eesti rahvas oli Vene võimu all, ei saanud nad tunda vabadust. Kui nad lõpuks mõistsid, et on aeg olla iseseisev, said nad endale justkui jalad alla. Nad andsid endast kõik, et päästa oma kodumaa, nad tahtsid oma elu üle ise otsustada, olla vabad. Vabaduse väljavõitlemine õnnestus eestlastel suurepäraselt ja on suutnud seda praeguse hetkeni hoida. 57 Vabadust tõlgendab endale igaüks erinevalt. Vabadus kas see on see, kui sa lihtsalt oled kodus, lebad televiisori ees ja ei tee midagi erilist või see, kui sa tegeled oma hobiga, mis sulle meeldib ja mis paneb sind unustama su probleeme? See on juba igaühe enda otsustada, mis on tema jaoks vabadus. 51
Meedia on staaride looja, aga samas ka nende hukutaja Staaridest räägitakse nii raadios, televisioonis, ajakirjades, ajalehtedes ja muudes infoedastajatest. Kuidas staarid tekivad ja kuidas nad kaovad? Kõik ikka meedia abil, mis ongi staardidele stardipakuks. Eelkõige „15-minutliste staaride“ loojaks on kindlasti meedia. Eesti meedia on loonud mitmeid „15-minutlisi staare“, nt. Tõehetke-Lilit, Vändra-Aveli, Kapoti- Arvo jne, kes on kuulsaks saanud ainult sellepärast, et nad tegid midagi skandaalset või osalesid kuskil saates. Need inimesed otsivad enamasti ise kuulsust tehes midagi, mis paiskaks neid kasvõi hetkeks meedia huviorbiidile. Meedia kajastab nende tegusid ja nii saavadki nad nautida oma „15-minutilist kuulsust“, mis ei pruugi alati seda „staari“ heas valguses näidata. Lisaks kuulsust otsivatele „staaridele“ on olemas ka staarid, kes on tuntud oma ande poolt, milleks võib olla näiteks laulmine, tantsimine...
Meedia on staaride looja, aga samas ka nende hukutaja Staaridest räägitakse nii raadios, televisioonis, ajakirjades, ajalehtedes ja muudes infoedastajatest. Kuidas staarid tekivad ja kuidas nad kaovad? Kõik ikka meedia abil, mis ongi staardidele stardipakuks. Eelkõige ,,15-minutliste staaride" loojaks on kindlasti meedia. Eesti meedia on loonud mitmeid ,,15-minutlisi staare", kes on kuulsaks saanud ainult sellepärast, et nad tegid midagi skandaalset või osalesid kuskil saates. Need inimesed otsivad enamasti ise kuulsust tehes midagi, mis paiskaks neid kasvõi hetkeks meedia huviorbiidile. Meedia kajastab nende tegusid ja nii saavadki nad nautida oma ,,15-minutilist kuulsust", mis ei pruugi alati seda ,,staari" heas valguses näidata. «15 minutit kuulsust» tundub kohati kui kasutusjuhend neile, kellel puudub anne saada kuulsaks klassikalisel viisil, kuid kelle hing ei luba neil surra anonüümsena. Samas toimib see ka hoiatusen...
Minu õpistiilid Minu õppimine on enamasti väga erinev. Üldjuhul on nii, et kui ülesanne antakse siis on kaks varianti: ma siis kas hakkan sellega õigeaegselt tegutsema, siis ongi tehtud, või kui on ette antud pikem aeg, siis enamasti suudan ma selle ära unustada või mõtlen, et ei pea kohe tegema hakkama, et aega on , siis hakkan viimasel minutil tegema. Varasematel aastatel pole ma erilist rõhku kodustele ülesannetele pannud, olen lihtsalt ära teinud, kuid mida aastad edasi seda rohkem olen jõudnud selleni, et oluline pole mitte see et ära teha, vaid see, et kuidas ja kui põhjalikult ma seda teen. Oluline on ikka see, et mul midagi meelde jääks, sellest mis ma teen. Kõige paremini jääb õpitav mul siiski meelde, siis kui olen ise ülesanded läbi teinud. Kui ainult lugeda, siis pool läheb ikka meelest.
NISSI PÕHIKOOL Märten Nõmme Reeli Reinaus Referaat Juhendajad: Reelika Väli Eve Pae Riisipere 2016 Reeli Reinaus (sündinud 12. novembril 1977 Keilas) on eesti kirjanik. Aastatel 19841996 õppis ta Kohila Gümnaasiumis. 19972002 õppis ta Tartu Teoloogia Akadeemias ning omandas rakendusliku teoloogilise kõrghariduse. Aastatel 19992002 õppis ta Tartu Ülikoolis eesti ja soome-ugri filoloogiat. 2007. aastal sai ta samas magistrikraadi. Viide : https://et.wikipedia.org/wiki/Reeli_Reinaus Reeli Reinaus lõpetas Kohila Gümnaasiumi 1996. aastal Seejärel õppis Tartu Teoloogia Akadeemias teoloogiat ja Tartu Ülikoolis eesti ja võrdlevat rahvaluulet. Tänaseks on tal rahvaluules ka magistrikraad kaitstud. Reeli on kirjanik, ehkki ta ise kirjutab enda kohta: "Ma ei teagi nüüd, kas kirjutamine mulle lausa kutsumus on, aga mul on tunne, et mida rohkem ma kirjutan, seda rohke...
Kohtumine iseendaga ,,Kohtumine Taageperas" on lugu, kus ei toimu esmapilgul midagi erilist- linnapoiss Hannes läheb koos emaga vanaisa kodukohta õunu korjama. Õunapuu otsas turnides avaeb tema ees äkki uks teistsugusesse reaalsusesse, kus põimuvad mälestused, fantaasia ja peidus olnud mõtted. Temast saab justkui teine inimene, teine Hannes... Lugu algab vägagi tavaliselt. Hannes sõidab koos emaga vanaisa kodukohta õunu korjama, kuid edasi võtablugu täiesti teise pöörde. Poiss märkas õunu korjates, et mingi asi , mis on nagu pilv kord hajub, kord koondub. Tegelikult oli see musträstaste parv, mis koondus järsku üheks poisiks, kes oli täpselt samasugune, nagu oli seda Hannes. Selle üürikesel ajal kaob ,,vana" Hannes ja pääseb valla ,,uus" Hannes. Ma arvan, et mõne hetke lummuses nagu ka selles loos võib jätta inimese hinge sügava jälje kogu eluks. ,,Kohtumine Taageperas" võlub inimesi oma lühidusega, kuhu...
Arvo Valtoni novellianalüüs ,,Armastus" ,,Armastus" oli suletud novell. Selle lõpus ei ilmnenud mitte mingit erilist moraali ega puänti. Tüüpiline olukorda tutvustav südantsoojendav armas jutuke. Mulle tundub, et tegemist on noore abielupaariga, nad ikka veel püüavad teineteisele muljet avaldada ja südamest rõõmu valmistada! Kaks ,,dopamiinimürgituses" noort inimest leidsid romantilise olevat ka 11 kilomeetrit kahekesi läbi metsa, põldude ja aasade kõndida ning rääkida tühjast- tähjast, et vaid koos olla, teineteise lähedal. Mida lähemale raudteejaam jõudis, seda kurvemaks läksid meeled ja vaiksemaks õhkkond... Kui rong juba kaugelt paistab, ütleb naine: ,,Liinisirgel raiutakse väga palju metsa maha." ,,Pole midagi parata." See on omamoodi kurb hetk. Hüvastijätt on paari lausesse nostalgiliselt sisse kirjutatud. Nad teavad, et peavad teineteisest varsti lahkuma ja meelde tulevad probleemid laias ilmas, mured. Pole midagi parata... Tunn...
Miks on koolis vaja distsipliini? Distsipliin on kindlaks määratud korrale allumine. Sõjaväes valitseb range distsipliin, sõdurid peavad kõiki nõudeid täpselt täitma ja käsule kuuletuma, miks on seda ka koolis vaja? Kui koolis ei ole mingisugust distsipliini, valitseb seal kaos. Ilma distsipliinita pole koolil erilist mõtet, sest kui keegi õpetajat ei kuula ja ei allu koolis kehtestatud seadustele ega õpetajate käskudele, pole ka võimalik normaalselt õppida ega õpetada. Need, kes ei taha õppida ei õpiks üldse mitte midagi ja need kes sooviksid ennast harida, ei saaks seda teha. Kui koolis on tagatud korralik distsipliin, siis on kõigil, kes tahavad õppida või õpetada, parem olla. Õpilased järgivad kindlaid reegleid ja kuulavad õpetajaid. Seega saavad lapsed õppida, ilma, et keegi, kes seda teha ei soovi, neid segaks. Hea distsipliiniga koolis on õpihimulistel lastel ka paremad tulemused, kui koolis, kus see pole ...
Kes mõtleb abstraktselt? Georg Wilhelm Friedrich Hegel Autori põhimõtete järgi on abstraktne mõtlemine harimatutele inimestele, kes ei näe olukordades midagi peale ilmselget. Soliidse seltskonna jaoks pole miski nii talumatu kui seletamine. Kuna kui keegi seletama hakkab tundub see kordusena sellest, mida juba teatakse või mõistetakse isegi. Seletused mõtlemise ja abstraktse üle niikuinii täiesti liigseiks osutunud, kuna seltskond juba teab, mis on abstraktne, põgeneb ta selle eest. Nagu ei ihaldata seda, mida ei tunta, nii ei saa seda ka vihata. Igas korralikus seltskonnas eeldatakse, et kohalolija teab mis on abstraktne ja mõtlemine. Kultuurne inimene abstraktset mõtlemist vähemalt sisimas kui midagi ülevat respekteerib, ning sellest mööda vaatab, mitte et see talle liiga madalana, vaid et see talle liiga kõrgena näib.Mitte et abstraktne mõtlemine liiga labane, vaid et see ...
Kadunud sugupõlv Sõja puhkemine tõi ühiskonnas kaasa suuremaid muutusi, kui seda esialgu arvati. Lahingute koledused sööbisid sügavale inimeste mällu. Hirm tõrjus meelelt halastuse ja inimlikkuse mõtted ning asendas need kurnatusega ning piinadega. Paljud rindelt naasnud sõdurid ei suutnud enam tagasi pöörduda enda igapäevaste tegemiste juurde, seepärast hakati sõjas osalenud põlvkonda nimetama ,,kadunud sugupõlveks". Kuidas oleks nad pidanud oma eluga edasi minema? Esimese elukogemuse omandasid nad läbi vere. Kui neid õpetati tapma ennem kui elu elama, kuidas olekski nad saanud rahus vaadata tulevikku, kui kõik mida nad enda ümber nägid oli surm. Kadunud sugupõlve sõdurid naasid koju nii füüsiliselt kui ka vaimselt vigastatuna. Kõik kohutavad verevalamised, lõputu kuulide sadu ja plahvatuste keskel elamine oli kujunenud nende jaoks loomulikuks, sest see oli kõik mida nad mäletasid. Lahinguväljale ...
Muusikal ,,Fame" 3. novemril käisin Tallinna Linnahallis vaatamas ja kuulamas muusikali ,,Fame". Muusikal rääkis noortest, kel oli suur tahe saada kuulsaks. Veel rääkis see nende läbikukkumistest, saavutistest, õppimistest ning armastusest. Muusikali esitati vokaal-ja instrumentaalmuusikat. Tegelik helilooja on Steven Margoshes. Eestis lavastas selle muusikali Jüri Nael. Esinesid Kaire Vilgats, Ülle Lichtfield, Hannes Kaljujärv ja Andres Vaarik ( Õpetajate osatäitjatena). Õpilaste osatäitjatena olit tuntumad Susan Lilleväli, Rolf Roosalu, Nele-Liis Vaiksoo, Kaido Põldma ja Taavi Immato. ,,Fame" on teistest muusikalidest erinev, kuna seal oli pandud rohkem rõhku tantsule ja efeksusele. Muusikal iseenesest oli vaatemänguline ja kaasahaarav. Naljakais ja kummalisi momente oli ,,Fame´is" tõepoolest palju. Lugu, mis mulle kõige rohkem meeldis oli kirjutatud popstiilis ja kandis nime ,,Let´s Play A Love Scene", kahjuks ma aga ...
Mariliis Tisler 10.B Suur juubelikontsert : 100 aastat looduse kaitsel (Retsensioon) Külastasin 13.augustil Suurt juubelikontserdit,mis toimus Kuressaare Lossihoovis.Kontsert algas kell 19.00 ja kestis ligikaudu 2 tundi .Kontsert oli täiesti tasuta. Kontserdil esinesid paljud tuntud artistid : Ott Lepland, Jaan Tätte, Tõnis Mägi ja Marko Matvere.Kõik artistid esitasid kaks-kolm laulu .Minu lemmikumaks lauluks kontserdil oli Tõnis Mägi ja Ott Leplandi laul Ilus oled isamaa , see laul tekitas sellise hästi sooja ja turvalise tunde,et Eestis on hea elada ja see on meie kõikide isamaa. Veel meeldis mulle Jaan Tätte ja Marko Matvere laul Ilus hetk,see laul rääkis elust ,et mõni hetk on elus ilus kuid samas mõni valus.Ilus on see kui ütled et Armastan sind ,aga valus see kui minna andeks paluma , aga ei ...
Värsiraamatuid avaldati 20 ja 30ndatel vähe. E. Enno ja J. Oro looming jäi neil aastatel laialipillatuna perioodikasse. Lasteluule raamatuproduktsiooni ei tule erilist muudatust ka 30ndatel. 20 ja 30ndate eesti lasteluule suuremad saavutused on seotud E. Enno ja J. Oro nimega, kes viljelesid peamiselt lapse ja looduse suhteid puudutavaid teemasid. Kahe nimetatud luuletaja kõrval jätkasid lastevärsside kirjutamist ka K. E. Sööt ja R. Kamsen. Ernst Enno (1975-1934) tuli lastekirjandusse peaaegu üheaegselt K. E. Söödiga. Mõlemad tegid kaastööd ,,Lastelehe" esimestele aastakäikudele ning kujundasid sealtpeale eesti lasteluule kõrgtaset aastakümnete vältel. E. Enno luule tervikuna kuulub nende loominguliste nähtuste hulka, mida ei ammendata ka kaasajas ja mille sügavam lahtimõtestamine võib toimuda järk-järgult erinevates ajastutes. Reserveeritud suhtumist põhjustas E. Enno huvi müstika ja teosoofiliste õpetuste vastu. Sellest algab E. Enno ...
Streigid, alkoholiaktsiis ning nende tähtsus Aastat 2017 mäletatakse kui streigi aastat, kuid enim siiski alkoholi maksude tõusu aastat. Mõlemad faktorid on tähtsad inimeste õiguste ja tahete väljendamisel, kaitsmisel, kuid ka piiramisel. Rakvere tapamajas toimunud streik on hea näide tavainimeste võimetusest midagi muuta, enda õiguste eest seista ning suurkorporatsioonide ja riigi vastu välja astuda. Streik toimus madalate palkade ning töötingimuste vastu ning oli lootus see olukord parandada, kuid nii aga ei juhtunud. Streik lõppes sellega, et kutsuti politsei, kolm töötajat vallandati ning läbirääkimisi ega mingit erilist muutust ei toimunud. Praegu õnneks siiski üritatakse läbirääkimisi pidada ning ainult aeg näitab, kas see üritus suutis midagi muuta või oli tulutu ning maksis lihtsalt kolmele töötajale nende töö. Alkoholi aktsiisi tõus on pahandanud paljusi eestlasi ja tekitanud pahameelt riigi ning valitsuse su...
Massikultuur ja kõrgkultuur Otsides definitsiooni mõistele massikultuur ja kõrgkultuur, leidsin järgmised vasted : Massikultuur on keskmise tarbija maitsele vastav kultuur, laiatarbekunst, mille produtseerimisega tegeleb suures osas meelelahutustööstus. Kõrgkultuur aga hoopis elukutseline kunstilooming, mis tihti eeldab ka vastuvõtjalt erilisi teadmisi või vaimset pingutust. Kõrgkultuur on rahvusriikides kõrgelt väärtustatud ja saab tavaliselt avalikult sektorilt majanduslikku abi.Kõrgkultuuri nähtused on massikultuurile ideedeallikaks. Kuid eelnevatest faktidest hoolimata, on siiski kultuuri mõiste inimestele erinev. Kui mõningatele inimestele tähendab massikultuur sellist inimtegevust ja sellega kaasnevat tagajärge, mis meeldib tavainimestele ehk suurele osale rahvastikust, siis on olemas ka inimesi, kelle jaoks massikultuur tähendab juba midagi erilist, suure tööga tehtut ja väärtuslikkust tippude tipp...
Piktograafia Esimeseks kirjaviisiks või kirjasüsteemiks oli piltkiri ehk piktograafia: iga joonistus tähistab objekti, eset ("päike", "maja", "inimene", "käsi", "puu", "kirves" jne) ning selle objektiga seotud mõisteid ("paistab", "päeval"). Piltkirja abil sai võimalikuks mõtete edasiandmine. Üks pilt võib tähistada sõna, selle sõna sünonüümi, lauset, mitut lauset. Märkidega võib väljendada ka mõningaid abstraktseid mõisteid. Suuri edusamme piltkirja kasutamisel saavutasid egiptlased. Sealsed valitsejad - vaaraod - tahtsid olla maailma kõige rikkamad, targemad, kuulsamad, võimsamad jne. Järelikult pidi nende kirigi olema midagi erilist. Tänagi võime imetleda egiptuse piltkirja märke, mis on väga hoolikalt välja joonistatud. Sumerite kiri (Sumerid olid vanaaja rahvas. Elasid 4. aastatuhande lõpus, 3. aastatuhandel eKr Mesopotaamia lõunaosas). Ex libris Raamatuviit, raamatu sisekaanele kleebitav pisigraafiline omandusmärk. R...
"Rothschildi viiul" A. Tsehhov Koostas : Elor Lember AUT-21 Katkend rääkis vaesest mehest nimega Jakov Matveitsiks, hüüdnimega Pronks. Ta elas väga väikeses linnas, enda viletsas vanas onnis. Vaese töömehe onnis oli ainult üks tuba, ja sellesse tuppa pidid mahtuma ta ise, naine Marfa, ahi, kaheinimese-voodi, surnukirstud, höövelpink ning muu majakraam. Jakov töötas surnukirstude valmistajana, mis ilmselgelt erilist kasumit väikeses linnas sisse ei too. Kirstumeisterdamise kõrvalt tõi talle väikest tulu ka viiulimäng, teda kutsuti vahest orkestrisse mängima kus olid harilikult ainult juudid, keda Jakov hakkas ajapikku vihkama. Eriti hakkas ta vihkama juuti kes kandis tuntud rahamehe Rothschildi nime. Rothscild mängis orkestris viiulit, ta oskas isegi kõige lõbusamat lugu haledalt mängida. Jakov polnud kunagi heas tujus, sest ta pidi alati suuri ka...
Kirjandus on retk tõe leidmiseks Aja arenedes muutub paratamatult ka inimene ja tema väärtushinnangud. Ometi on inimloomuse põhieesmärk ajaloo jooksul jäänud samaks püüelda tõe leidmise poole. Teekond tõeni tuleb kõikidel ise ette võtta ja läbida, nii hirmutav ja vaevaline kui see ka ei tundu. Õnneks ei ole inimene sellel raskel retkel üksi, vaid võib loota usaldusväärsele abimehele kirjandusele. Vaatamata sellele suurele retkele peame me ka teadma, kas sellel retkel oleks mõtet, sest tõe teadmine pole suurt midagi erilist väärt, kui me ei rakenda seda õigete otsuste tegemisel. Kuna tõde on ainus mõttekas alus, millele toetudes me saame teha arukaid otsuseid, siis kuidas saab tuvastada, mis tegelikult tõde on? Üha enam inimesi leiab, et otsuste tegemine muutub raskemaks, kuna maailmas, kus me elame, pakutakse igasugust uut infot. Seda tehakse hämmastavalt hästi, sest selleks on olemas meedia, Internet ja muu...
Valgus kosmoses Kosmose pea-vaakumis on valguse kiirus c(300 000km/s). Kuigi see kiirus tundub inimese jaoks suur, ei ole see suuemas plaanis midagi erilist. Footonil kiirusega c võtaks vaadeldava universumi läbimiseks ühest otsast teise ca. 92 miljardit valgusaastat. Vaadeldav universum on piirkond, mida saab maakeralt vaadelda. Selle raadius on 46 miljardit valgusaastat. Universumi enda suurus on vaieldav, kuid see on väga tõenäoliselt lõpmatu. See ei ole seletatav, ega ole ka universumi arvatav tekkimine. Enne suurt pauku pidi eksisteerima keha, mille tihedus ületas praeguste füüsikaseaduste poolt sätestatud maksimumi. Suure paugu ajal laienes see keha ja täitis pea lõpmatu tühjuse momentaalselt energiaga. Iga hetk jõuab meieni osa sellest valgusest, mis tekkis mõnda aega pärast suurt pauku. Tänu universumi suurusele ja valguse suhteliselt aeglasele liikumisele selles, saame me vaadelda iidse...
Keskonna ja looduskaitsealane olukord minu kodukohas Keskonnd minu kodukohas on ikka üle keskmise puhas ja korralik võrreldes seda näiteks tallinna kesklinnaga, seal ei vedele prügi maas laiali ja õhk on värske, loodukskaitsajad aga ei tee selle koha ilu säilitamiseks erilist midagi viimase 5 aasta jooksul on välja antud minu kodu ümbrusest ~2km vähemalt 5 või isegi kuus väga suurt lageraie luba teeäärsed metsad on muidu ilusad ja üsna hooldatud aga kohati on lihtsalt suured augud ja lagedad alad seal metsade sees. Kuna tegu on suhtleiselt rahuliku kohaga kus politsei veriti kimbutamas ei käi siis sõidetakse seal metsades palju vanage logude mõne tuhane eest ostetud põlluralli autodega mis suitsevad ja tahmavad mis kole, atv-de ja krossitsikklitega rikutakse metsa aluskihti päris korralikult kuigi see on suht kiiresti taastuv näeb see ikkagi päris kole välja algul. Teede peal on asi palju paremaks läinud enam ei ole niipalju kruusateid...
annaabi.ee 
