Elektroskoop. Juhid ja mittejuhid. Elektroskoop – seade, millega saab kindlaks teha, kas keha on laetud või mitte. Elektroskoobi töö põhineb samaliigilise elektrilaenguga kehade tõukumisel. Mida suurem on elektroskoobi elektrilaeng, seda suurem on osuti kalle. Elektrijuhiks nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele. Metallid; hapete, soolade ja leeliste vesilahused; maa; inimese keha Mittejuhiks ehk dielektrikuks (ka isolaatoriks) nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng ei kandu ühelt kehalt teisele. Merevaik; klaas; kvarts; marmor; kumm; eboniit; siid; plastik; petrooleum; puhas (destilleeritud) vesi; õhk Laetud keha ühendamist elektrijuhi abil maaga nimetatakse maandamiseks. Samaliigilise laenguga elektroskoopide ühendamisel jaotub kummalegi elektroskoobile pool neil olnud laengu suurusest. Ühesuuruste eriliigiliste elektri...
Mis on punkti trajektoor? Trajektoor - pidev joon, mille joonistab punkt oma liikumisel. Milline on punkti liikumise seadus vektorkujul? r = r(t) Mida nimetatakse loomulikuks koordinaadiks punkti liikumise korral trajektooril? Loomulik koordinaat punkti liikumisel on kõverjooneline koordinaat s. s = f (t ) Mis vahe on ristkoordinaatidel ja loomulikel koordinaatidel punkti kinemaatikas? Loomulikel koordinaatidel on trajektoori kujuline kõverjooneline koordinaattelg. t s x 2 y 2 z 2 dt 0 Neid seob valem: Kirjutada punkti liikumise seadus trajektooril loomuliku koordinaadi kaudu. s f (t ) Kirjutada punkti liikumise seadus ristkoordinaatides. x f1 (t ) y f 2 (t ) z f 3 (t ) Defineerida punkti liikumise kiirus. Kirjutada ka valem. Punkti liikumise kiirus on selle punkti kohavektori tuletis aja järgi. ds v s ...
Veresooned ja vereringe Ursula Potivar 9.A klass Tamsalu Gümnaasium Veresooned. Inimesel on suletud vereringe, st südamest välja paisatud veri liigub kogu kehas vaid mööda veresooni. Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Veresooni on kolme põhitüüpi: arterid, veenid, kapillaarid. Veri liigub südamest artereisse, nendest kapillaaridesse ja lõpuks veenidesse, mis viivad vere tagasi südamesse. Arterid. Arterid on veresooned, mis viivad verd südamest organitesse. Arterites (välja arvatud kopsuarterites) voolab hapnikurikas veri. Arterites liigub veri südame kokkutõmmete survel. Iga kokkutõmbega paiskab süda artereisse suure rõhu all verd. Et süda pumpab verd arteritesse suure survega, liigub veri seal kiiremini, kui veenides. Arterite seinad on paksud, tugeva lihaskihiga ja elastsed, nad on väikse läbimõõduga. Seinte tu...
1) G=9,8 m/s 2 st. Kehakiirus 6) I seadus: Planeedid tiirlevad kasvab igas sekundis 9,8 m ümber Päikese mööda ellipsikujulisi sekundis ruudus. trajektoore, mille ühes fookuses 2) Trajektoor on joon, mida asub Päike. mööda keha liigub. Punktmass on II seadus: Tiirlemise käigus katab keha, mille mõõtmed võib lihtsuse Planeeti ja Päikest ühendav sirglõik mõttes arvestamata jätta. võrdsetes ajavahemikes võrdse 3) Põhiühikud: pikkus(m), pindala.(st. Mida lähemal asub kaal(kg), aeg(s), temperatuur(K), planeet Päikesele seda suurem on elektrivoolu tugevus(A), tema kiirus.) ainehulk(mol), valgustugevus(cd). 7) *Mistahes 2 punktamassi Tuletatud mehaanikaühendid: tõmbuvad jõuga, mis on võrdeline pindala(m2), ruumala(m3), nende masside korrutisega ning sagedus(Hz), kiirus(m/s), pöördvõrd. nende vahelise kauguse kiirendus(m/s...
Heli levimise kiirus on erinevates ainetes erinev. Tihedamates ainetes on heli levimise kiirus suurem. Õhuta ruumis heli ei levi. Heli levib valgusest aeglasemalt. Heli kiirus sõltub õhu paljudest omadustest, näiteks niiskusest ja rõhust. Uurimused on näidanud, et heli kiirus muutub isegi õhu saastudes. Heli levimise kiirus ehk heli kiirus ei sõltu sagedusest, vaid ainult keskkonnast ja välistingimustest Heli kiirus sõltub ainest, milles heli levib. Sama aine korral ka aine omadustest, näiteks temperatuurist. Esmakordselt määras heli kiiruse õhus prantslane Mersenne 1936. aastal. Selleks kasutas ta suurekaliibrilist püssi musketit. 1827. aastal mõõdeti Genfi järvel heli kiirus vees. Järvel oldi kahes paadis. Üks katsetajatest laskis paadist vette kellukese. Ta süütas püssirohu ja lõi samaaegselt kella. Teisest paadist vette pistetud kuuldetorust kuuldi kellalööke, mis jõudis kuuljani ...
Kordamine. Füüsika üldmudelid Sulgudes olevad küsimused ja ülesanded töösse ei tule · Mis on füüsikaline keha? Objekte, mida füüsikas uuritakse, nimetatakse üldiselt füüsikalisteks kehadeks ( inimene, loom, puu ). · Mis on nähtus? Too näiteid. Muutusi, mis looduses füüsikaliste kehadega toimuvad nimetatakse nähtusteks (vikerkaar, vihmasadu, lehtede langemine). · (Kõigi põhikoolis õpitud suuruste tähiseid ja ühikuid ning valemeid võin küsida.) · Mis on füüsikalise suuruse tähis? kokkuleppelised sümbolid, mis tähistavad lühidalt füüsikalist suurust. · Mis on füüsikalise suuruse ühik? asuvad arvväärtuse taga ja on märgitavad ühe või kahe tähega ja loetakse pikalt välja nimega. · Mida kujutavad endast füüsikas kasutatavad valemid? Valemid, mida kasutatakse füüsikaliste suuruste arvutamisel, võib käsitleda nagu mudeleid, mis kehtivad vaid kindlates tingimustes. · ...
MEHAANILINE LIIKUMINE Antud keha asendi muutumist teiste kehade suhtes nimetatakse mehaaniliseks liikumiseks.Kehade mehaanilisi liikumisi on mitmesuguseid. Tähed, planeedid, udusulg, inimesed jne. - need kõik on mehaanilise liikumise näited. Mehaanilist liikumist iseloomustavad füüsikalised suurused on: · Teepikkus · Aeg · Trajektoor · Kiirus Trajektooriks nimetatakse punkti, mida mööda keha liigub. Teepikkus on füüsikaline suurus, mis on võrdne trajektoori pikkusega, mida mööda liigub keha punkti. Teepikkuse ühik on 1m ja tähiseks on s. Keha kiiruseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatisega. · Trajektoor joon, mida mööda keha liigub. · Teepikkus füüsikaline suurus, mis on võrdne trajektoori pikkusega, mille keha mingi ajavahemiku jooksul läbib · Tähis: s · Mõõtühik: 1m · Valem V= s x t Teepikku...
MÕISTED: Seedeelundkond Digestioon- seedimine Resorptsioon- imendumine Sekretsioon- nõristus (eritumine organismi tabeks) Peristaltika- sooleliigutused Eliminatsioon- eritamine Defekatsioon- roojamine Boolus- toidupala Küümus- maost edasi liikuv toidumass Flaatus- soolegaas Faeces- roe Seedefregment/seedeensüüm- toitainete lagundamiseks organismis toodetav aine Närvisüsteem Neuron- närvirakk Sünaps- neuronite kontakt kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele Retseptor- ärritust vastuvõttev organ Dendiidid- neuroni jätketeed, mida mööda kandub erutus neuroni suunas Akson- neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutus neuronist välja Somaatiline ns- ehk kehanärvisüsteeeem Vegetatiivns ns- ehk siseelundite närvisüsteem Hallollus- paikneb seljaaju keskosas, kujutab endast närvirakkude ja neist lähtuvate jätkete kogumit Valgeollus- koosneb närvikiududest ning moodustab juheteed Närvid- sidekoelise kestaga ümbritsetud närvikiudude kimbud Valged ...
MÖÖDASÕIT Möödasõiduks loetakse teistest autodest ettejõudmist vastassuunavööndi kaudu Ainult see on möödasõit, ülejäänud tegevusi nimetatakse teisiti! Ettejõudmine väljumisega omalt sõidurajalt Ettejõudmine väljumisega Ettejõudmine sõidurajalt omalt sõidurajalt väljumata Ümberpõige Ettejõudmine sõidurajalt väljumata MÖÖDASÕIT Ümberpõige Ümberpõige Roheline auto seisab Möödasõiduks loetakse möödumist ühest või mitmes...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Majandus- ja teenindusõppe osakond AV III Mairo Hanninen NÄRVISÜSTEEM Referaat Juhendaja: Ene Takk Paide 2011 SISUKORD · Närvisüsteem...................................................................................................................3 · Kesknärvisüsteem (KNS) ...............................................................................................4 · Närvirakud ja närvid .................................................................................
LÄBI RASKUSTE TÄHTEDE POOLE Oma elu eesmärkide poole püüeldes seisame tihti ristteel, ning küsime endalt, millist teed mööda minna kas me peaksime pöörama pilgu teele, mida mööda kõndides võime leida iga nurga tagant ootamatusi ning mille lõppu varjavad tõusud ja langused või seada sammud teele, millel tunneme end kindalt ja kus iga samm viib lähemale kaugel seisvale lõpule? Pingutuste aluseks on eesmärkide seadmine. Eesmärkide seadmist alustatakse juba pisikesena, mil väikesed poisid tahavad saada astronaudiks, tüdrukud aga baleriiniks. Suuremaks sirgudes asenduvad need mõtted enamasti uutega, ainult väga vähesed jäävad oma lapsepõlveunistustele truuks. Reaalseid eesmärke hakatakse seadma noorukieas, mil õpitakse hindama oma võimeid ning oskusi. Sel perioodil tuleb teha ka mitmeid otsuseid, näiteks, kas jätkata gümnaasiumis või suunduda kutsekooli. Need on ühed tähtsamad, võib-olla isegi kõige tähtsamad...
1)trajektoor on joon, mida mööda keha liigub. Maantee ise ei ole auto liikumise trajektoor, sest auto ei liigu mööda kogu maanteed, vaid mööda ühte joont maanteel 2)mehaanika jaguneb kinemaatika, dünaamika ja staatika. K uurib kehade liikumist. D uurib liikumise tekkepõhjuseid. S uurib jõudude tasakaalu 3)*mõlema suund muutub ja kiirus aeglustub ntks pallide veerevad ja põrkuvad kokku *ühe keha kiirus ja teise kuju muutub siis kui haamriga lüüakse naela pihta ja haamer jääb seisma, ning nael läheb kõveraks. 4)leian ühe eseme ja määran tema asukoha millegi suhtes: (1klassi ese)ukse asukoht akende suhtes(vastasseinas). 1 tooli asukoht 1 kindla laua suhtes. 5)gravitatsioon on kõikide kehade omavaheline külgetõmbejõud, mille tugevus sõltub kehade massist ja omavahelisest kaugusest. F= * F-gravitatsioonijõud ühik:N, *mm-kehade mass ü:kg *r-kehade omavaheline kaugus ü:m,G=6,67 *10¹¹ 6)vabalangemisest võib rääkida, kui keha langemist ei takist...
Elektroskoop. Juhid ja mittejuhid. Elektroskoop. Kas kehal on elektrilaeng või mitte, saab kindlaks teha lihtsa omavalmistatud seadme abil. Niidi otsas rippuva suure raudnaela terava otsa külge on plastiliiniga kinnitatud kaks samade mõõtmetega õhukest paberist kitsast riba. Otsapidi naela külge kinnitatud paberiribad ripuvad teineteisega paralleelselt. Kui puudutada naela laetud kehaga, kandub osa elektrilaengust naelale ja sealt paberiribakestele. Paberiribakesed omandavad samaliigilised elektrilaengud ja tõukuvad teineteisest eemale. Kui naelale anda täiendav elektrilaeng, suureneb paberiribakeste kalle veelgi. Mida suurem elektrilaeng on seadmele antud, seda suurem on ka paberiribakeste kalle vertikaalasendist. Samal põhimõttel töötab elektroskoop- seade, millega saab kindlaks teha, kas keha on laetud või mitte. Milleks kasutatakse elektroskoopi? Millisel nähtusel põhineb elektroskoobi töö? Milline on elektroskoo...
Näituse retsensioon Andrus Noorhani „Pea laiali otsas läbi linna” 2.novembril külastasin ma näitust nimega „Pea laiali otsas läbi linna”. Tegemist oli fotonäitusega, millega fotograaf tegi kummarduse 1960.-1970.aastate fotograafidele, tänu kelle piltidele on ta üles kasvanud. Andrus Noorhani on sündinud 1961.aastal ja kasvanud Tallinnas. Ta on erialalt fotograaf ja samuti on ta ka fotograafiaõpetaja ja Eesti Fotokunstiühingu juhatuse liige. Andrus õppis ülikoolis matemaatikat ning on ka töötanud programmeerijana ja kaitseväe ohvitserina, kuid praegu ainult fotograafina. Näitus avati esimesena 27.veebruaril Pärnu kontserdimajas. Mina aga käisin seda vaatamas Kuressaare Kultuurikeskuses. Tegemist oli must-valgete piltidega, mis just mulle väga meeldis. Tunda oli retrohõngu ja pildid olid kõik erinevate nurkade alt. Esimene pilt kujutas Tallinna vanalinna, kus kaks inimest jalutasid mööda kivitän...
VRE Elundkond mis võimaldab vere pidevat ringlemist organismis Koosneb südamest,verest ja veresoontevõrgustikust Veri viib toitaineid ja hapnikku kõigisse kudedesse ja kannab ära jääkained Vere teekond on 8-kujuline- verivoolab läbi kopsude ja suundub ülejäänud kehasse . Punalibledel kulub keskmiselt vähem kui minut kogu vereringe läbimiseks. VRE koosneb suurest ja väikesest VRE-st V.VRE ehk kopsuVRE * vere liikumine südamest kopsudesse ja tagasi.Hapniku vaene suundub kopsudesse,mööda 2 arterit mida nim. paremaks/vasemaks arteriks . Kopsude kapillaaridest küllastub veri hapnikuga ja vabaneb süsihappegaasist. Hapniku rikas veri aga mööda kahte paremat/vasemat (kokku 4) kopsuveeni tagasi südamesse ja pumbatakse sealt veri kehasse laiali. V.VRE on ebatavaline,sest seal ei kanna arterid ,mitte hapniku rikast ja veeni hapniku vaest verd nagu tavali...
,,Üksteisest pimesi me mööda käime..." ( Marie Under) Pimesi mööda käime? Kas me oleme pimedad või tihti peale ei tahagi teada mis või kes meid ümbritsevad. Inimesed on erinevad. Igal ühel on enda ,,maailm". Kõigil on omad mõtted, tegemised, toimetused ja tunded, mida järgitakse ning mille alusel seatakse eesmärke. Tavaliselt me ei tea kuidas vahet teha olulisel ja ebaolulisel. Kulutatakse oma elu liikudes ühest kohast teise naudingute järele mis pidevalt kaugenevad ning jätavad rahuldamatuna ootama. Milleks oodata? Parem minna edasi, kuid et edasi liikuda, peab üksteisest mööda käima. Iga hinna eest püütakse olla õnnelikud, edukad ja jõukad, teadmata mis selle saavutamiseks nõutavad tegevused endaga kaasa võivad tuua. Oleme valmis tegema kõike, et jõuda sihtpunkti kus lõppevad meie vajadused, mõtlemata, et sellist punkti me ei leia. Ühe eesmärgini jõudes tekivad peagi uued, nii päevast päeva, aastast aas...
Füüsika kordamisküsimused 1. Mis on vektor? Mis on skalaar? Vektor on suuna ja sihiga füüsikaline suurus. Skalaar on suuna ja sihita füüsikaline suurus. Mõlemal on olemas arvuline väärtus. Skalaari puhul muutub miinusmärgiga korrutades suuruse väärtus positiivsega võrreldes vastupidises, vektori puhul miinus ühega korrutades pikkus jääb samaks, aga aeg muutub vastupidiseks. Vektoriaalsed suurused on nt kiirus ja jõud. Skalaarsed suurused on nt aeg, pikkus, mass, temperatuur. 2. Kirjelda eukleidilist ruumi, labotsevski ruumi ja reimani ruumi. Eukleidiline ruum ehk kolmemõõtmeline ruum- Kõige keerulisem ruum, mida inimesed enda ümber tajuvad. Üles-alla, paremale-vasakule, ette-taha. Labotsevski ruum- Labotsevski tegi geomeetria, milles väidab ruumi kõverana ja et paralleelsed sirged lõikuvad lõpmatuses. Reiman arendas edasi Labotsevski teooriat, tänapäeva füüsikas on maailmaruumi kirjeldamises kasutusele võetud tema n-mõ...
Rahvaluule lühivormid Rahvaluule lühivormid on mõistatused, vanasõnad ja kõnekäänud. Vanasõna lühike, ilmekas, õpetliku sisuga ütlus, millesse on kogutud esivanemate elutarkus. Näiteks : Õnnetus ei hüüa tulles Töö kiidab tegijat Raamatust ,,Sada saarelehte, tuhat toomelehte": 1. Eks nälg ole kõige parem kokk. Tähendab seda, et kui sul on kõht väga tühi, siis kõlbab kõik söögiks, ka toit, mida sa tavaolukorras suu sissegi ei võtaks. 2. Heategu ei roosteta. Tähendab seda, et kui sa oled kellelegi head teinud, jääb see inimesele meelde. 3. Laiskus ja hooletus on vennaksed. Tähendab, et kui oled laisk, siis oled tihtipeale ka hooletu ning vastupidi. 4. Ega viin mehe peale ei kipu, kui mees viina peale ei kipu. Tähendus on, et viin pole see, mis sunnib end jooma. Inimene tõstab ise klaasi suule ning rüüpab, on andnud viinakuradile näpu. 5. Küll kaval rebane ka ükskord raudu satub. Tähendab, et lõp...
Inimese närvisüsteem:juhib ja kooskõlastab kõigi hingamine ja südametegevus) Seljaaju liigutuste vilumus, kahel jalal kõndimine elundite talitlust ja ka hormoone, jag.:kesk- ja ül:1.vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha refleksikaar:tee närvisüsteemis, mida mööda piirdenärvisüsteemiks Kesknärvisüsteem:juhib kogu vahel, 2.juhib seljaaju lihtsaid kaasasündinud erutus kulgeb Silm-valgustundlik meeleelund, organ. tegevust, koosneb pea- ja seljaajust, peaaju: käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks seda kaitsevad: ripsmed, kulmud, silmalaud, juhib ja kontrollib organismi refleksideks, need aitavad kiiresti reageerida vesivedelik, kolju kepikesed: võrkkestal talitust(jaguneb:1.suuraju-suurendab ajukoore ...
1. Nimetage tahukate liike Hulktahukas (polüeeder) ehk lihtsalt tahukas on tasandiliste hulknurkadega (tahkudega) piiratud keha. Tahukas on kumer, kui ta jääb iga oma tahu tasandist tervenisti ühele poole; vastasel korras on tahukas nõgus. · Lihtsamad hulktahukad (Prisma, püramiid, nendest mõlemast üldisem on prismatoid.) o Prismatoidiks nimetatakse tahukat, millel on kaks paralleelset tahku (põhja) ning millel pole muid tippe peale põhjatippude. Prismatoidi tippude koguarv peab olema vähemalt 4. Prisma ja püramiid on prismatoidi kõige levinumad vormid · Ideaaltahukad Korrapärased tahukad, mille kõik tahud on korrapärased ja võrdsed hulknurgad. o Kumeraid ideaaltahukaid on viis: tetraeeder, heksaeeder(kuup), oktaeeder, dodekaeeder, ikosaeeder o Nõgusaid ideaaltahukaid eh...
1. Nimetage tahukate liike Hulktahukas (polüeeder) ehk lihtsalt tahukas on tasandiliste hulknurkadega (tahkudega) piiratud keha. Tahukas on kumer, kui ta jääb iga oma tahu tasandist tervenisti ühele poole; vastasel korras on tahukas nõgus. · Lihtsamad hulktahukad (Prisma, püramiid, nendest mõlemast üldisem on prismatoid.) o Prismatoidiks nimetatakse tahukat, millel on kaks paralleelset tahku (põhja) ning millel pole muid tippe peale põhjatippude. Prismatoidi tippude koguarv peab olema vähemalt 4. Prisma ja püramiid on prismatoidi kõige levinumad vormid · Ideaaltahukad Korrapärased tahukad, mille kõik tahud on korrapärased ja võrdsed hulknurgad. o Kumeraid ideaaltahukaid on viis: tetraeeder, heksaeeder(kuup), oktaeeder, dodekaeeder, ikosaeeder o Nõgusaid ideaaltahukaid eh...
PUNKTMASS KÄTLIN AIA EV111 PUNKTMASS füüsikalise keha mudel idealiseeritud objekt Punktmassiks nimetatakse sellist keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata Punktmass on keha füüsikaline mudel, mis ei arvesta kuju ega mõõtmeid PUNKTMASS kasutatakse arvutuste lihtsustamiseks mõõtmeid arvutustes ei arvestata. keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti. PUNKTMASS EHK... Masspunkt Materiaalne punkt NÄIDE Näiteks ühest linnast teise sõitva auto liikumise kirjeldamisel võime teda ette kujutada ühe punktina. Seda punkti nimetatakse punktmassiks. Trajektoor joon, mida mööda keha liigub Need punktid, mida liikuv keha läbib, moodustavad alati mingi pideva joone. Seda joont, mida mööda keha liigub, nimetatakse trajektooriks. Liikumistrajektoori ei tohi samastada teega ...
Kui ma koolist ära jooksin ja räästad tilguvad Mõnikord reegleid tundmata neid rikun Kui põgenedes rahu leida püüan Jooksin jälle koolist ära Sellel lörtsisel kevadpäeval Kui päike paistis Kõik tilkus ja peegeldas Sundis mu silmad kissi Kui keegi mult küsiks, miks läksin Õigustust, põhjendus mul polnud Vahelejäänud ju niikuinii olen: Hirmust mahakirjutamata konspektid Kõik need ausalt saadud kahed Ja hingest kirjatööd hindega "kolm" Lihtsalt pettun Ja kahtlen vahel Kas milleski muuks Kui mõttetuks vormiks Mind üldse on vaja Sellest jooksus päevast Ei muutu midagi Ainult mina püüan kasvada Mitte riigis, vaid betoonlinnas Kus kõik hävib Nii sundimatult igast reeglist Eal mõistmata mind hukka Rahulikult püüan olla Ilu ja hirmu piirimail Aga äärmustest olen ma pärit Kuhu põgenen kui kahtlen? Kuhu põgenen Kui eksinud olen ja Jälle teadmata iseendast Ma kahtlen, Et pildil sinust Või kellekski teiseks Mulle selgust võik...
Otsida, kahelda, leida Inimesi on erinevaid. Igaühel meist on omad soovid ja unistused. See teebki isiku omapäraseks. Inimene on seega eriline ning suudab oma imelühikese elusähvatuse jooksul korda saata suuri asju. Selliseid mis mõjutavad teiste elusid ning sööbivad ajalukku, tehes autori mingis mõttes surematuks. Seda ajavahemikku esimese ja viimase südametukse vahel kasutab igaüks isemoodi oma tahtmist mööda. Katame suhteliselt tihedalt oma pisikest koduplaneeti, mis on tiirlenud selles pilkases pimeduses aegade algusest ning teeb seda loodetavasti veel aegade lõpuni. Need kuus miljardit eluküünalt on võrreldavad tähtedega: üks on suurem ning säravam kui teine. Elame üldiselt sarnaste tõekspidamiste järgi, kuid siiski oleme unikaalsed. Inimest juhib kirg areneda. Ta tahab leida uusi lahendusi, et muuta elu lihtsamaks. Meid kõiki seob tung leida oma koht ühiskonnas. Stabiilne positsioon selles ti...
1. Millega tegeleb kinemaatika?Kinemaatika uurib ja kirjeldab kehade liikumist ruumis. (nt asukoht/koordinaadid, liikumise kiirus, liikumise kiirendus) 2.Millega tegeleb dünaamika? Dünaamika uurib, kuidas liikumine tekib ning erinevate mõjude tagajärjel muutub. (nt vastastikmõju, raskusjõud, hõõrdejõud, keha mass, liikumishulk, energia ja töö, võimsus) 3. Millega tegeleb staatika?Staatika uurib, mis tingimustel liikumine ei muutu, st keha on tasakaalus. (nt kui kõik jõud on võrdsed, siis keha on tasakaalus) 4. Mis on mehaaniline liikumine? Mehaaniline liikumine on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes mingi aja jooksul. (nt lind lendab, inimene kõnnib, auto sõidab jne)5. Miks öeldakse, et liikumine on pidev? Liikumine on pidev, st keha ei saa ühtegi punkti oma trajektooril läbimata jätta.6. Miks öeldakse, et liikumine on suhteline?Liikumine on suhteline, st üks ja sama keha võib samaaegselt erinevate kehade suhtes liikuda erineval...
, (ainsus) Käänded Küsimused Om.s. (meessoost) (kesksoost) (naissoost) - - - . . nimisõna . . . - tugev Susisevad lühike i - ? kes? kaash. häälikud - - - - - - - ...
Päikesesüsteemi mood. Päikesest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. * 8 suurt planeeti(Merkuur, veenus, maa, marss, jupiter, saturn, uraan, neptuun),mõnituhat väikeplaneeti, asteroidi, komeete, planeetide kaaslased, meteooset ainet. *planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nim orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujuteldava telje. Kepleri seadused: 1) iga planeet tiirleb ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses asub Päike 2)Planeedi raadiusvektor katab võrtsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. Aastaajad on nendel planeetidel, mille pöörlemistelg on tiirlemistasandiga kaldu. *pöörlemistelg oleks orbiidi tasandiga risti, siis öö ja päeva pikkuste muutust ja aastaaegade vaheldumist poleks,sest mõlemad poolkerad oleksid terve tiiru ajal võrdses seisus.(veenus, jupiter). Kuuvarjutus leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel. Kui Kuu satub täielikult või osalisel...
Küsimused lk 71 + lisaküsimused 8-10 1. Missuguse koe hulka kuulub rasvkude? Rasvkude kuulub sidekoe hulka. Koosneb rasvarakkudest ning mille ülesanneteks on varuainete kogumine, temperatuuri hoidmine ning siseorganite kaitsmine. 2.Selgitage keemilise sünapsi tööpõhimõtet Keemilise sünapsi tööpõhimõte on informatsiooni edasiandmine ja töötlemine ning vahendada selgroogsetel närvisüsteemist tulevaid signaale lihastega (neuromuskulaarne liides e. motoorne terminal) Närvirakk võib teistega ühendatud olla tuhandete sünapside kaudu. Kui neuronisse saabub rohkem erutavaid signaale, tekib seal närviimpulss, aga kui on rohkem pidurdavaid signaale, siis seda ei teki. 3.Kui palju rakke on inimese peaajus? Inimese ajus on umbes 14 miljardit (14 000 000 000) närvirakku ja 140 miljardit nn. gliiarakku, mis moodustavad närvirakkude "laoruumi" (nende kaudu saavad närvirakud toitu ja muud vajalikku). Inimese vananedes närvirakkude arv väheneb.Õppimise...
Nimetage tahukate liike - tahukas, prismatoid, ideaaltahukas Mille poolest erinevad tasakõver ja ruumikõver? - tasakõver asetseb üleni ühel tasandil, ruumikõver mitte Nimetage kõik teist järku jooned - ellips, hüperbool, parabool, pöördkoonus, pöördsilinder Kuidas tekib silindriline kruvijoon? - Silindriline ehk harilik kruvijoon tekib kui, pöördsilindri moodustajat mööda liigub ühtlaselt punkt, kui silinder samaaegselt pööleb ümber oma telje. Mis on kruvijoone samm ehk keerd? - Kruvijoone osa, mis vastab punkti ühele täispöördele ümber silindri telje nimetatakse kruvijoone keeruks. Keeru otspunktide vahelist kaugust nimetatakse silindrilise kruvijoone sammuks Milliste parameetritega on määratud silindriline kruvijoon? - kruvijoon on määratud, kui on teada tema samm, raadius ja käelisus. Mis on algebralise pinna järk, lähtudes geomeetrilisest seisukohast? 1)selle pinna ja tasandi lõikejoone järguga või 2) selle pinna ja sirge lõikepun...
Tervis- organismi loomulik seisund, mis avaldub kehalise ja vaimse heaoluna. Haigus- organismi elutegevuse häire. Sümptom- haigusnähud, nende põhjal on võimalik haigust kindlaks teha ehk diagnoosida. Diagnoos- lühike otsus haiguse olemuse ja haige seisundi kohta. Haiguste põhjused: Liigitatakse mitmel viisil. 1)Organismivälised ja organismisisesed . Organismivälised jagunevad füüsikalisteks(kiirgused, mehaanilised tegurid), keemilisteks(keemilised ühendid) ja bioloogilisteks (bakterid, viirused). Organismisisesed on näiteks pärilik soodumus. 2)Nakkushaigused ja mittenakkushaigused. Nakkushaigused (katk, rõuged, koolera). Mittenakkushaigus (kopsuvähk). Tekkeviisilt : Elu ajal kujunenud haigused ja kaasasündinud haigused. Haiguse järgud: Peitejärk, eeljärk, välja kujunenud haiguse järk, lõppjärk. Epiteemia- nakkushaiguse laiaulatuslik puhang. Tüsistus- põhihaigusele võib lisanduda organismi nõrgenemise tõttu mingi uus haigus e. tüsistu...
Bioloogia KT ''Närvisüsteed ja refleksid'' Mõisted -HALLAINE peamiselt närvirakkude kehadest koosnev kesknärvisüsteemi osa -VALGEAINE peamiselt närvirakkude jätketest koosnev kesknärvisüsteemi osa -AJUKOOR koosneb hallainest, on krobeline ja käärudega -REFLEKS organismi kiire kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. -REFLEKSIKAAR tee närvisüsteemis, mida mööda erutus kulgeb -NEURON rakk, mis kannab edasi elektrilisi signaale, mida nimetatakse närviimpulssideks. KNS PNS Koosneb selja- ja peaaju üle kogu keha paiknevad närvid Ülesanne juhib kogu organismi tegevust ühendab keha kõiki organeid KNS'ga ...
Rimantas Simkunas 12b Arutlus (,,Inimese Teekond") Karl Ristikivi sai tuntuks kui romaanikirjanikuna,kuid Eesti kirjanduses tuntakse teda ka kui luuletajat.Karl Ristikivi on andnud välja ainult ühe luulekogu ,mis kannab nime ,,Inimese Teekond",oma luulekogus on autor avaladanud luuletusi,mille sisuks on suhted ajaga,Jumalaga, ja kodumaaga. Karl Ristikivi oli üks Eesti kirjanikest ,kes oli paguluses Rootsis ja oma kirjutatud luuletuses ,,Kojuigatsus-kauguseigatsus"kirjeldas kuivõrd suur võib olla inimeste nastolgia oma kodumaa vastu,kes olid sunnitud pagendama ennast võõrriik ja elama seal.Oma teises luuletuses mida tuntakse kui ,,Ei,meie ei tule kunagi tagasi siia randa" nime järgi, omab sisu sellest kui noor oli kunagi Eesti riik ja et,kuidas see muutus peale võimu muutust-vanaks ja halliks,kuid selle luuletuse l...
Võnkliikumine Võnkliikumiseks ehk võnkumiseks nimetatakse liikumist, mis kordub kindla ajavahemiku järel. Pendli amplituudasendiks nimetatakse pendli asendit, kus koormis pöördub tagasi. Tasakaaluasendiks nimetatakse pendli asendit, kus koormis püsib paigal. Amplituudiks nimetatakse amplituudasendi kaugust tasakaaluasendist. Täisvõnkeks nimetatakse pendli liikumist ühest amplituudasendist teise ja tagasi samasse asendisse. Võnkeperioodiks nimetatakse ajavahemikku, mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks. Sageduseks nimetatakse täisvõngete arvu, mida pendel sooritab ühe sekundi jooksul. Võnkesagedus=1/võnkeperioodiga Sagedus=T F=1/T Sagedus näitab võngete arvu ühes sekundis. Sagedusühik on 1Hz. Sagedus on üks herts, kui pendel teeb ühe täisvõnke ühe sekundi jooksul 1Hz=1/1s Keha inertsus Keha mass on keha keha inertsust väljendav füüsikaline suurus. Keha inertsuseks nimetatakse keha omadust, millest sõltub tema kiirendus vastasmõjus teiste...
Viikingite reisid. Viikingite laevad: Viikingid olid suurepärased laevaehitajad, nad ehitasid tugevaid ja kiireid laevu, mille põhjad olid nii lamedad, et laevad võisid randuda ka ilma kaita rannal ja nendega võis mööda jõgesid ülespoole sõuda. Selleks, et merel sõita, oli viikingi laeval mast, mille külge kinnitati puri.Umbes 9. saj võtsid viikingid kasutusele kiilu, mis ulatus ahtrist vöörini, kulges mööda laeva põhja ja aitas laeval ka tormi ajal stabiilsena püsida. Viikingite laevad oli samas väga kerged ja valmistatud puidust. Üldse kasutasid viikingid kolme sorti laevu ja paate: 1) kõige väiksemad olid kalapaadid, mida kasutati kohalikuks kauplemiseks ja kalastamiseks ranniku lähedal. 2) suuremad, aeglasemad ja madala põhjaga laevad olid knarrid, mida kasutati kaubalaevadena; nende laevadega oli kerge randuda ja nende peale laaditi kaupu ja kariloomi. 3) kõige suuremad ja kiiremad laevad olid pikklaevad e...
Hiina langes mongolite võimu alla 1260. XIV sajandil lõppes mongolite ülemvõim hiinas.VI sajandil võeti Hiinas kasutusele trükikunst. VIII sajandil esimene Hiina ajaleht.1 aastatuhande 2.veerandit nim. Indias kuldseks ajajärguks. 1193 saavutasid moslemite väed otsustava võidu hindude üle ja vallutasid kogu põhja-India. 1526 purustas mongoli päritolu valitseja Babur Delhi sultani väe, vallutas delhi ja rajas Suurmogulite riigi. Tadz mahal oli rajatud XVI sajandi esimesel poolel. 20000-10000 ekr. Pärast jääaega oli veetase nii madal , et aasiat ja põhja ameerikat ühendas beringi meres maariba, mida mööda tollased inimesed liikusid. XVI sajandi algul oli asteekide riik oma võimsuse tipul. 1200 paiku hakkasid inkad tugevnema , nad nimetasid end päikese poegadeks. XVI algul kujunes inkadel tsentraliseeritud hiigelriik. 1488 jõudis Hinrique Meresõitja (portugali prints) aafrika lõunatippu. Vasco Da Gama 1497-98. Fernäo de Magalhäes 1519-22. ...
1. Aatom - aine väikseim osake, mis koosneb tuumast ja elektronidest. 2. Dielektrik ehk mittejuhiks (ka ISOLAATORIKS) nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng ei kandu ühelt kehalt teisele. 3. Elektrijõud on jõud, millega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha. 4. Elektrijuht nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele. 5. Elementaarlaeng on vähim looduses eksisteeriv elektrilaeng. 6. Elektriseeritud ehk laetud keha keha, millel on elektrilaeng. 7. Elektriliselt isoleeritud süsteem on siis, kui elektrilaengu ülekannet süsteemi või süsteemist välja ei toimu. 8. Elektriskeem vooluringi joonis. 9. Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli ja mis mõjutab ruumis paiknevaid teisi elektrilaenguid. 10. Elektrivool juht, mida mööda laengukandjad liiguvad. 11. Alalisvool on vool, mille suund ja tugevus ajas ...
1. Mida näitab laeng Elektrilaeng e. laeng on füüsikaline suurus, mis näitab kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. Tähis q, ühik 1C (kulon) 2. Kuidas mõjutab laetud keha laadimata keha Laetud keha tõmbab enda poole laadimata keha. Elektrilaeng võib kanduda laetud kehalt teistele kehadele, mille tulemusel need kehad laaduvad. 3. Kuidas jaotuvad laengud ja kuidas nad üksteist mõjutavad Laengud jaotatakse kokkuleppeliselt positiivseteks (+) ja negatiivseteks (-). Samaliigilise laenguga kehad tõukuvad ja eriliigilise laenguga kehad tõmbuvad. 4. Mis on elektrijõud ja millest ja kuidas see sõltub Elektrijõuks nim. jõudu, millega 1 laetud keha mõjutab teist laetud keha. Elektrijõud on seda suurem, mida suuremad on kehade laengud ja seda väiksem, mida kaugemal nad üksteisest on 5. Mis on elektroskoop Elektroskoop on seade, millega saab kindlaks teha, kas keha on elektriseeritud....
FÜÜSIKA MEHAANIKA Mehaaniline liikumine- Keha asukoha muutumine ruumis mingi aja jooksul. Liikumine on pidev ajas ja ruumis, sest liikumine võtab alati aega asukoha muutus ei saa toimuda silmapilkselt. Punktmass- Keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Trajektoor- Joon, mida mööda keha liigub. Liikumise liigid- Sirgjooneline liikumine trajektoor on sirge. Kõverjooneline liikumine trajektoor pole sirge(nt ringjooneline liik.) Ühtlane liikumine keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. Mitteühtlane liikumine keha läbib võrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused. Võnkliikumine(võnkumine) liikumine kordub võrdsete ajavahemike järel edas...
Vereringe elunkond Vereringeelundkonna moodustavad: süda, veri, veresooned. Südame ehitus: Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Inimese südames on neli kambrit- kaks koda ja kaks vatsakest. Südame osad: parem koda, vask koda, ülemine õõneseen, aort, kopsuarter, kopsuveenid, hõlmased klapid, poolkuuklapid, vasak vatsake, parem vatsake, alumine õõneseen. Vereringe ülesanded : Seob tervikuks kõik organismi osad; Kannab CO2 kudedest kopsudesse; kannab O2 kopsudest kudedesse; kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku, hormoone; kindlustab pideva ainevahetuse; Osaleb jääkainete eemaldamises; ühtlustab keha temperatuuri. Veresooned: Veresooned on torujad elundid mida mööda veri ringleb. Veresooni on kolme põhilist liigi: veenid, arterid ja kapillaarid. Veenid: Mööda veene liigub veri südamesse tagasi. Veenid on õhemate seintega kui arterid. Veenide seintes on klapid,...
Mõisted Mehanikaks nim. f.o.,mis uurib kehade MÜL nim. sellist liikumist, mille puhul liikumisega seotud prob. kehakiirus muutub Kinem. on meh. osa,mis uurib liikuva keha võrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused asukohta,mis tahes aja hetkel. ÜML on selline liikumine, mille puhul keha Meh. liiku. Nim. keha asukoha muutumist kiirus muutub ruumis teiste kehade suhtes teatud aja jooksul. võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste Meh. põhiül. On määrata keha asukohta, mis võrra. tahes aja hetkel/trajektooril. Keha kiirendus näitab keha kiiruse Kulgliiku. On liiku., kus keha kõik punktid muutumise kiirust. liiguvad ühe suguselt. Kiirendus on f.s.,mis näitab keha muutumise Taust keha on keha, mille suhtes meid kiirust. vaadeldakse 1m/s on...
Lõpukõne Kallid lõpetajad ja lugupeetud kohalviibijad, oleme siia kogunenud, et meie abituriendid saaksid alustada uut peatükki oma elus. Koolitee ei ole olnud lihtne, kui teie suutsite vaatamata sellele iseendaks jääda. Te alustasite seda pikka teekonda 12 aastat tagasi, te õppisite ja arenesite ning saite nendeks, kes olete praegu. Veel natuke olla ja ringi vahtida... Veel natuke tohtida, tahta ja teha... Veel natuke kuskil pool ringi jahtida... Veel oodata koitu - veel oodata eha! Veel tuulel ja tormil lasta end räsida, veel seista päikeses ja vihmavees, veel nutust ja naerust pilgeni väsida, veel kellekski saada maailma ees! Inimene on siis õnnelik, kui tal on oma tee, mida mööda käia, oma täht, mille poole püüelda ja unistused, mille täitumise nimel tegutseda. Loodame, et olete leidnud selle teeotsa, mida mööda minema hakata, et kusagil pilvepiiril särab teie jaoks täheke, mille poo...
1) Mis paistis Jüri Kuslapi näos silma ? Jüri Kuslapi nöost jäi silma ta näokrimpsutamine. 2) Miks puges kuslap voodi alla, kes ta sealt kätte sai ? Kuslap puges kiusajate eest voodi alla . 3) Mida hakkas toots pingi all tegema, pärast kui köster oli teda näinud ? Toots hakkas kah mööda lauaaluseid roomama köstri eest ära peitu pugedes. 4) Kelle leidis arno teele juurest eest, kui ta sinna läks ja nad palkevedasid ? Imeliku leidsid. 5) Miks oli raja perenaine käskinud imeliku külla kutsuda ? ,sellepärast et imelik oli raja perekonnale sugulane. 6) Kui palju maksis veinipudel, mille toots koos kiirega ära jõi ? Veinipudel maksis 95 kopikat. 7) Kes võtavad osa nõupidamisest kiire noorema lapse nime asjus, kuidas asi sujus ? 8) Miks aitas kuslap imelikku rehkenduses, koristamises ja üleültse teda aitas koguaeg ? 9) Mida arvas imelik mahakirjutamisest ? 10) Kui palju olevat toots enda sõnul kiirega joonud ? Toots ütles et ta jõi kahe rublas...
Halastamine , andestamine ja heategevus . Halastamine on üks paljudest voorustest, mis enamusel puudub või mida surutakse iga hinna eest alla . Räägitakse, et halastamine on usklike inimeste pärusmaa . Mina vaidleks vastu, kuna halastama peaks igaüks. Kellele meist meeldiks, kui kõnnitaks lihtsalt mööda, kui hädas oleme ? Praeguse aja maailmas on hakatus sellele rohkem tähelepanu pöörama , aga siiski mitte piisavalt. Tihtipeale arvatakse, et halastamine ja andestamine on üks ja see sama . Ei , halastamine on see , kui sa aitad , midagi vastu saamata ja lihtsalt abistad kedagi , tema raskel ajal. Andestamine seevastu , aga siis kui sulle on ülekohut tehtud , aga sellegi poolest sa oled sellest üle ja andestad inimesele. Öeldakse , et andestamine on tugevate omadus . Ka mina arvan nii , sest nõrgad koguvad kõik endasse , vaid tugevad suudavad üle olla ja edasi elada ja andestada ka tegelikult , mitte ainult mängida ...
VERERINGEELUNDKOND JA SÜDAME EHITUS Vereringe elundkonna moodustavad veri, veresooned ning süda. Vereringe ülesanded: · Kindlustab pideva ainevahetuse · Seob kõik organismi osad tervikuks · Kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku ja hormoone · Aitab ühtlustada kehatemperatuuri Süda Inimese süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel ning teda kaitseb luustunud rinnakorv. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Süda on neljaosalin. Parem koda ja parem vatsake on vasakust vatsakesest ja vasakust kojast eraldatud vaheseina abil. Südame parem pool on hapniku vaene, kuna sinna suubuvad kehaveenid ja südame vasak pool on aga hapnikurikas, kuna sinna suubuvad kopsuveenid Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). Süda töötab rütmiliselt EKG elektrokardiogramm VERESOONED JA VERERINGE Veresooned on torujad...
Kordamis küsimused kontrolltööks Tihedus, kiirus 1. Mida näitab tihedus?(valem+ühik) 2. Kuidas sõltub tihedus temperatuurist ja gaasil õhust? 3. Seleta mida tähendab kui keha tihedus on 700kg/m³ 4. Seleta mõisted: trajektoor, teepikkus, kiirus(+valem), ühtlane ja mitte ühtlane liikumine. 5. Kuidas arvutatakse keskmist kiirust? 6. Mis on taustkeha? 7. Liikumise suhtelisus? 8. Tuleb osata · Teisendada m/s -> km/h · Leida suhtelist kiirust · Lahendada graafilisi ja tavalisi liikumis ülesandeid. Vastused 1. Tihedus näitab kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass (roo) =m/v 1000 kg/m³=1kg/dm³=1g/cm³ 2. Temperatuuri tõustes väheneb tihedus, rõhu langedes langeb ka gaasi tihedus. Gaasi tihedus on võrdeline rõhuga 3. Kui keha tihedus on 700kg/m³, siis see näitab, et 1m³ seda ainet kaalub 700kg. 4. Mõiste...
Vereringeelundkond ja südame ehitus 1.Mis ülesanded on organismis vereringel? See kindlustab pideva ainevahetuse, kannab kehas laiali toitained ja hapniku ning osaleb jäkainete eemaldamises, seob kõik organismi osad tervikuks. Kannab lailai hormoonid, antikehad ning kaintsesüsteemi rakud.Lisaks aintab see ühtlustada keha temperatuuri. 2.Mis juhtuks, kui südames ei oleks südameklappe? Veri liiguks vales sunas, valesse kohta. 3.Võrrelge südame kodade ja vatsakeste ehitust ja talitust. Südame eri osades on lihaskude erinevalt arenenud. Kodade lihaskude on vatsakeste lihaskoega võrreldes õhem. Kodade töö on kergem. Kõig paksemad on südame lihased vasakus vatsakeses, talitus on sarnane. 4.Millest sõltub südamelöökide sagedus? Treenitusest, east, organismi hetkeseisundist. Vereringeelundkond *Vereringeelundkonna moodustavad veri, veresooned ning süda. Vereringe ülesanded on:*pideva ainevahetuse kindlustaine*Kehas to...
Avan ukse ja... ... kostub krääksatus. Astun pikkade sammudega läbi kitsa koridori ruumi. Ruum on pime. Ma ei näe isegi oma jalgu ja käsi. Nüüd seal olles ei tea ma isegi, miks ma ukse avasin ja sisenesin, kui teadsin, et pööran end ja tahan välja astuda. Püüan tasakesi seina ääres kõndida, et leida mõnd lülitit mis tooks ruumi valgust. Koban kätega seina ja leian lüliti, vajutan seda, kuid midagi ei muutu. Mu silmad hakkavad vaikselt pimedusega harjuma. Katsun seina ja tunnen kuidas käsi riivab midagi. Liigutan veel kätt üles ja alla ning saan enda haardesse midagi, mida arvan olevat ukselink. Vajutan seda alla ja uks avanebki tasakesi minu poole. Piilun ruumi, kuid seal on jälle pimedus. Astun sisse ja sulgen enda järelt ukse. Ma kõnnin edasi, mitte enam mööda seina äärt, vaid otse. Hoian käsi kaitseks ees. Kuulen kuidas keegi justkui räägiks eemal. Üritan leida helide allikat ning muudan suunda ja...
Mehaanika uurib kehade mehaanilist liikumist. Mehaanika jaguneb: 1)Kinemaatikaks, mis uurib kehade liikumist ruumis, jätab arvestamata kehade massid ja kehadele mõjuvad jõud; 2) Dünaamikaks, mis uurib liikumise tekkepõhjusi, teeb kindlaks mõjud ja jõud, mis põhjustavad keha asukoha muutumise; 3) Staatikaks , mis uurib erinevate jõudude tasakaalustamise võimalusi. Mehaanika põhiül on määrata keha asukoht suvalisel ajahetkel. Antud keha asendi muutumist teiste kehade suhtes nim. mehaaniliseks liikumiseks. Keha liikumist teiste kehade suhtes, mida tinglikult loetakse liikumatuiks, nim suhteliseks liikumiseks. Igasugune liikumine, nagu igasugune paigalseiski on suhteline. Kehi, millede suhtes liikumist vaadeldakse, nim taustkehadeks. Punktmassiks nim keha, mille mõõtmed võib antud liikumistingimustes jätta arvestamata. Joont, mida mööda keha punt liigub, nim liikumise trajektooriks. Läbitud trajektoorilõigu pikkust nim teepikkuseks e läbitu...
1§ Kehade elektriseerumine. Hõõrutud keha tõmbab endapoole teisi kehasid. Hõõrdumisel tekkinud omadust, tõmmata enda poole teisi kehasid, kirjeldatakse elektrilaengu ehk laengu abil. Keha, millel on elektrilaeng, nimetatakse elektriliselt laetud ehk elektriseeritud kehaks. Elektrilaeng on füüsikaline suurus. Elektrilaengul on mõõtühik, mingi arvuline väärtus ning seda saab mõõta. Keha elektri laeng võib olla erinev. lHõõrdumisel laaduvad mõlemad kokkupuutuvad kehad. lElektrilaeng võib kanduda laetud kehalt teistele headele, mille tulemusel need kehad laaduvad. Mõisted: elektrilaeng, elektriseeritud keha, laeng 2§Elektriseeritud kehade vastastikmõju. Kahte liiki laengud. Elektriliselt laetud kehad mõjutavad üksteist vastastikku seega elektriline vastastikmõju ilmneb alati kas laetud kehade tõmbumise või tõukumisena. lsamaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad l...
Veekogud Kätlin Viilukas Sisukord Üldist Lahed Mered Järved Soolajärved Allikad Jõed Kärestikud Kosed Joad Tehisveekogud Üldist Veekogusid jaotatakse: soolasteks ja magedateks. riimveekogusid. seisu- ja vooluveekogusid. looduslikeks ja tehisveekogudeks. Suurem osa Maast on kaetud veekogudega. Vesi on aga suure soojusmahtuvusega ja seetõttu onveekogudel tähtis roll Maa kliima kujunemisel. Veekogud on elukeskkonnaks bakteritele, seentele, taimedele ja loomadele ning tähtis komponent kõigi organismide rakkudes ja kudedes. Üldist Hüdroloogia on teadus, mis uurib siseveekogusid, pinnase- ja põhjavett, tegeleb vee äravooluga, sademetega ja veevarude haldamisega. Järvi uurib aga limnoloogia. Lahed Laht on maismaasse ulatuv ookeani või mere osa. Mehhiko laht on laht Atlandi ookeani lääneosas Põhja-Ameerika kagus Pindala on 1 550 000 km². Sügavus on 5203 meetrit. Mere kaguosa läbib hoovus, mis siseneb Yucat...
annaabi.ee 
