Laser on kvantelektroonika põhiseade- kvantgeneraator. Koherentvalguse generaator rajaneb valguse stimuleeritud kiirgusel. Valguse all mõistetakse sel juhul lühilainelist elektromagnetkiirgust (lainepikkus 1mm). Lühidalt laserite ajaloost Aastal 1917 mainis Albert Einstein esimesena looduses esinevat stimuleeritud emissiooni protsessi, mis viitas juba siis palju aastaid hiljem leiutatud laserite tööpõhimõtetele. Veel enne laserit leiutati aga maser (microwawe amplification by stimulated emission of radiation ehk ,,mikrolainete võimendus kiirgusest stimuleeritud eritumise kaudu") aastal 1954. Maseri leiutamise au kuulub Charles Townesile ja Arthur Schawlowile. Maserit kasutati raadiosignaali võimendamiseks. 1960. aastal leiutas ameeriklane Theodore Maiman rubiinlaseri, milles esimest korda realiseeriti pööratud jaotuse põhimõte. Rubiinlaserit kasutati esimest korda 1964 silma võrkkesta ravimisel.
kiiruse ja liikumissuuna määramiseks, keevitamiseks, kõvade ja raskesti sulavate materjalide lõikamiseks, plasma kuumutamiseks (kuni temperatuurini 20106 K), spektroskoopias, holograafias ja kirurgias. [2] 3 LASERITE AJALUGU Aastal 1917 mainis Albert Einstein esimesena looduses esinevat stimuleeritud emissiooni protsessi, mis viitas juba siis palju aastaid hiljem leiutatud laserite tööpõhimõtetele. Veel enne laserit leiutati aga maser (microwawe amplification by stimulated emission of radiation ehk mikrolainete võimendus kiirgusest stimuleeritud eritumise kaudu). 1928. aastal kinnitas Rudolf Ladenburg ka katseliselt stimuleeritud kiirguse ja negatiivse neeldumise olemasolu. Aastal 1954 Maseri leiutamise au kuulub Charles Townesile ja Arthur Schawlowile ja seda kasutati raadiosignaali võimendamiseks. 1960 aastal leiutas ameeriklane Theodore Maiman rubiinlaseri, milles esimest korda realiseeriti pööratud jaotuse põhimõtet
annaabi.ee 
