Peri) · 1637a.-avalik ooperiteater Veneetsias · 17.saj.keskel-ooperi nime kasutuselevõtt · 17.saj-18.saj I pool-barokkooperi hiilgeaeg · 18.saj II pool-ooperi juht positsioon läheb Itaaliast Austriasse. · 1 tõeline ooperihelilooja oli C.Monteverdi · 17-18saj. Tegutses palju ooperiheliloojaid:A.Scarlatti,G.F Händel,H.Purcell jne. Don Jose Escamillo · tahab Carmenit, kuid Carmen pole tast huvitatud · toredoor · Don Jose konkurent Micaela · Päästab Carmeni Don Jose eest · Don Jose naine Zuniga · ähvardab relvaga · Don Jose konkurent · leitnant tubakavabrikus · ihaldab Carmenit Carmen · tugeva iseloomuga · talle meeldis,et ta oli ihaldusväärne · rõõmsameelne · tema elu ei jäänud kellelegi märkamatuks · väärtustab vabadust,sõltumatust · pidas end esmatähtsaks ja siis tulid teised Salakaubavedaja
orkestriteose ümber klaverile) või teiste heliloojate teoste korrastamisega. Ometi on ta maailma kuulsaima ooperi "CARMEN" autor. Teose menu ta ise ei näinud, sest ooper vilistati esietendusel lihtsalt välja... "Carmen" valmis P.Merimee samanimelise jutustuse põhjal. GEORGES BIZET ooper CARMEN Tegelased : CARMEN mustlanna - METSOSOPRAN DON JOSE seersant - TENOR ESCAMILLO toreador - BARITON MICAELA taluneiu - SOPRAN Salakaubitsejad,mustlasneiud jt I.vaatus: Väljak Sevillas.Läheduses asuvad tubakavabrik ja sõjaväe vahipost.Vahtkonna vahetuse tähelepanu köidab kena neiu Micaela, kes on tulnud otsima don Josed,oma armsamat. Kallimaga kohtumata Micaela lahku Vahtkonna vahetudes saabub Jose. Tubakavabrikus algab lõunatund,väljakule tulevad töölisneiud,nende hulgas kaunis Carmen. Neiu püüab Jose
Autor: Prosper Merimee Teos: Carmen Tegevusaeg: Umbkaudselt määratav. 19. sajand. 1830-1840. Tegevuskoht: Hispaania Ülevaade sündmustikust: Sisukokkuvõtet otsustasin alustada kohast, kus peategelane läks Josed vanglasse külastama ja Don Jose rääkis talle oma loo. Tegevus saab alguse Sevillas tubakavabriku esisel platsil, kus rahvas veedab oma suvepäeva. Kapral Jose'd tuleb kodukohast külastama tema pruut Micaela. Samal väljakul aga hakkab peagi tubakavabriku töönaiste puhkepaus, mille ajal ilmub lavale Carmen kõigi meeste ihaldusobjekt, ka Kapral Jose üks lemmik. Carmen on vabrikus haavanud noaga ühte töötajat ja talle määratakse vanglakaristus. Jose peab Carmeni vangi viima, aga ta laseb naisel põgeneda, see-eest läheb ta ise vangi. Peale vangist vabanemist saavad nad aga uuesti kokku. Samal ajal on Carmenisse kiindunud ka teine mees Zuniga
nägema suurt vaeva, et ooperit pärast viiendat etendust repertuaarist maha ei võetaks. Seda skandaalset ooperit käisid vaatamas 10. ja 11. klasside õpilased ning osade jaoks oli see esimene ooperikogemus üldse. Teose I vaatus oli vast kõige põnevam. Tegevus hakkas kohe pihta ning ei venitanud millegiga sugugi. Carmeni aaria oli vapustav. Kõik oli lauldud väga puhtalt ja ilusa tooniga. Selle aaria juures oli kõik nii nagu pidi olema. Kuid don José ja Micaela duett venis pikaks ja ausalt öeldes, ei pakkunud kuulamiselamust. Siiski suutis I vaatus vapustada mind ja ka mõnda teist vaatajat lauljate häälte puhtuse, vapustava tooni ja ka tämbriga. Kui esimeses vaatuses oli suurem roll ka teistel tegelastel, siis II vaatusest alates on ooperi keskmes José ja Carmen. Mina ütleks, et II vaatuse täht oli Escamillo ning tema aaria. Seda oli hea kuulata, sest oli lööv ning mehelik, nii nagu härjavõitlejale kombeks. Orkester mängis
Jose ütles, et ta tapab Carmeni ära sellepärast, et Carmen ei taha teda enam ja lõpuks Jose mõrvaski ta. Tegevusaeg: Umbkaudselt määratav. 19. sajand. 1830-1840. Tegevuskoht: Hispaania Ülevaade sündmustikust: Sisukokkuvõtet otsustasin alustada kohast, kus peategelane läks Josed vanglasse külastama ja Don Jose rääkis talle oma loo. Tegevus saab alguse Sevillas tubakavabriku esisel platsil, kus rahvas veedab oma suvepäeva. Kapral Jose’d tuleb kodukohast külastama tema pruut Micaela. Samal väljakul aga hakkab peagi tubakavabriku töönaiste puhkepaus, mille ajal ilmub lavale Carmen – kõigi meeste ihaldusobjekt, ka Kapral Jose üks lemmik. Carmen on vabrikus haavanud noaga ühte töötajat ja talle määratakse vanglakaristus. Jose peab Carmeni vangi viima, aga ta laseb naisel põgeneda, see-eest läheb ta ise vangi. Peale vangist vabanemist saavad nad aga uuesti kokku. Samal ajal on Carmenisse kiindunud ka teine mees – Zuniga. Muidugi suudab Jose
Ooper “Carmen” Georges Bizet’ 18. novembril 2018 toimus Rahvusooper Estonias Georges Bizet’ ooper “Carmen”. Esinesid Rahvusooper Estonia lauljad, koor, orkester ja poistekoor. Peaosades olid Kai Rüütel (Carmen) ja Luc Robert (Don Jose) ning kõrvalosades Jassi Zahharov (Escamillo), Elena Bražnik (Micaela) ja paljud teised. Kai Rüütel (Carmen) on metsosopran, kes on esinenud väga paljudel lavadel üle maailma ning on omandanud magistrikraadi Hollandi ooperiakadeemias. Luc Robert (Don Jose) on tenor, kes õppis Quebeci konservatooriumis Montrealis. Jassi Zahharov (Escamillo) on bariton, kes on esinenud paljudel lavadel üle maailma ning alates 1997 aastast on olnud Estonia teatri laulja. Elena Bražnik (Micaela) on
kuid Rowena ja Ivanhoe jäid lõpuni kokku. Rowena- väga peen, kena riietus, roosa jumega, naiselik. Prosper Merimee (1803-1870) Oli kunstihuviline, sai keskmise hariduse. Teda huvitas muinsus, kõik see, mis oli seotud teiste rahvaste eluga. Kõige tuntum teos on "Carmen", kuid ta kirjutas ka ajaloolisi romaane prantsuse ajaloost, nt. "Charles IX valitsemisaja kroonika". "Carmen" On tubakavabrik ja sõjaväepost. Tuleb Micaela, et saada kokku Don Josega, aga ei ole Don Jose vahikord ning naine lahkub. Vahetusse tuleb Jose ja väljakule tulevad vabrikutüdrukud, nende seas ka mustlanna Carmen. Carmen viskab Josele lille. Tubakavabrikus tekib tüli, selgub et süüdlaseks on Carmen, kes oli kasutanud ka nuga. Leitnant Zuniga vahistab ta ja käsib Josel teda valvata. Carmen laulab ja tantsib talle kinniseotud kätega, Jose armub ja lubab tal lahkuda. Selle eest läks Jose ise kartsa. Õhtul
Esietendusel vilistati see välja ning trambiti täielikult mutta. Kuigi korüfeed nagu Tsaikovski ning Debussy ennustasid sellele suurt tulevikku ning nägid Bizet´ooperi potentsiaali, ei näinudki Bizet´enda loomingu edu, sest ta suri kolm kuud peale esietendust. Prosper Merimee 1846.aastal kirjutatud raamatu põhjal loodud ooper räägib mustlasneiu Carmeni ning seersant Jose armastuse loo, millesse on segatud härjavõitleja Escamillo, kellesse Carmen Josest tüdinuna armub, ning Micaela, kes on armunud Josesse ning keda Jose ema noormehele sobivaks kaaslaseks peab. Viimase, neljanda vaatuse lõpus tapab Jose Carmeni, kes on läinud vaatama Escamillo härjavõitlust. Tapnud oma kallima samal hetkel, kui Escamillo areenil võidu saavutas, hüüdis ta: ,,Oh Carmen, ma Carmen adoree!", peale mida tappis ka iseenda. Minu jaoks oli see esimene kord külastada Estonia Ooperimaja, mis süvendas muljet veelgi.
mõistuse kaotavad. Nende hulgas ka don Jose, kes satub vangi ja põgeneb armeest. Ooperi muusika on kirjutatud klassikalises stiilis, kus esineb erinevaid pille. See oli mu esimene ooperikülastus ja mulle see meeldis. Mul jäi sellest hea muljeja läheksin meeleldi veelkord ooperisse. Orkestri kooskõla oli väga hea, kõige rohkem mängiti viiulit. Samuti oli peaosatäitjate aaria väga võimas, mis pani kõiki seda kuulama. Minu arvates kõige ilusam ja tugevam hääl oli Micaela (külaneiu) rolli mängiv Heli Veskus. Emotsioonid olid etenduse ajal erinevad. Vahepeal oli naljakas, seega olin rõõmus ja vahepeal oli kurb. Eriti kurb oli 3. vaatluses, siis kui don Jose ema oli suremas, aga don Jose ei kavatsenud tema juurde minna. Teostest meeldis kõige rohkem ''Habanera'', mis esitati esimeses vaatluses. See on Carmeni kõige tuntuim teos ja ma olen seda ka varem kuulnud. Laul on rõõmsameelne ja kiire tempoga, võrreldes selle ooperi teiste esitustega
2) Tegevusaeg: Umbkaudselt määratav. 19. sajand. 18301840. Tegevuskoht: Hispaania Ülevaade sündmustikust: Sisukokkuvõtet otsustasin alustada kohast, kus peategelane läks Josed vanglasse külastama ja Don Jose rääkis talle oma loo. Tegevus saab alguse Sevillas tubakavabriku esisel platsil, kus rahvas veedab oma suvepäeva. Kapral Jose'd tuleb kodukohast külastama tema pruut Micaela. Samal väljakul aga hakkab peagi tubakavabriku töönaiste puhkepaus, mille ajal ilmub lavale Carmen kõigi meeste ihaldusobjekt, ka Kapral Jose üks lemmik. Carmen on vabrikus haavanud noaga ühte töötajat ja talle määratakse vanglakaristus. Jose peab Carmeni vangi viima, aga ta laseb naisel põgeneda, seeeest läheb ta ise vangi. Peale vangist vabanemist saavad nad aga uuesti kokku. Samal ajal on Carmenisse kiindunud ka teine mees Zuniga
kui ka inglise keeles. Nii orkester, dirigent kui ka lauljad olid heal tasemel. Muusikalisi palasid oli väga hea kuulata ning näitlejad mängisid oma osad meisterlikult välja. Kõik oli väga korrektne ning puhtalt mängitud. Oli selgelt aru saada, et nii prantsuse keelt kui ka prantsuse keeles laulmist, oldi korralikult harjutatud. Laulmine ning prantsuse keel kõlasid väga puhtalt. Minu jaoks jäi natukene tahaplaanile Albina Kotsetova (Micaela, külaneiu) esitus. Tema hääl ei kõlanud nii võimsalt võrreldes kaasosatäitjatega ning hääl polnud eriti puhas. Väga suurepäraselt laulsid Carmen ja Don Jose, neist jäi mulje, et nad tõesti nautisid laval olemist ning elasid väga enda rolli sisse. Mulle eriti meeldis lava kujundus. Väga hästi oli ära kasutatud pöördlava: ühte kujundust pöörati erinevat pidi ning see andis hoopis teise nurga alt vaate, kuid samast paigast. See
Muusikaretsensioon Ooper 16.jaanuaril käisin Metropolitan Opera vahendusel vaatamas ja kuulamas Georges Bizeti ooperit Carmen. Kontsert algas kell 19.00 ja kestis umbkaudu 3 tundi. Kaasa tegid tuntud ooperilauljad: Micaela-Barbara Frittoli Carmen- Elina Garanca Don Jose-RobertoAlagna Escamillo-Teddy Tahu Rhodes Elina Garanca- Elina Garanca sündis 1976. aastal Riias muusikute peres. 1996. aastal astus ta Riias Läti muusikaakadeemiasse. Üks teda enim kujundanud kogemustest leidis aset aastal 1998, mil ta alles õppis: vaid kümnepäevase etteteatamisega esines ta "Anna Bolenas" Giovanna Seymouri rollis ning avastas tugeva külgetõmbe bel canto repertuaari vastu.
oratoorium. 1. „Lendav Hollandlane” 2. „Tannhäuser” 3. „Lohengrin” 4. „Valküürid” 5. „Tristan ja Isolde” 19. „Fantastiline sümfoonia” Hector Berlioz Kired ,ball, teekond tapalavale, stseen väljakul ja öine nägemus nõiasabatil. Esmakordselt: siiani vaid soololaulule omane intiimne lüüriline pihtimus sümfoonias, programmiline. 20. „Carmen” Georges Bizet Prosper Merimee samanimeline jutustus Carmen, Don Jose, Micaela, Escamillo Avamäng, Toreadoori kuplee, Habaneera
midagi ei ole palju, midagi ei ole vähe, kõike on täpselt nii kuidas peab, ja siis avanes kardin, ning, mis sealt paistab!? mingi ekraan, mingid pildid, oled ma ikka õiges kohas? Kuid siis eemaldus ka ekraan, ja kõik oli nii nagu pidi. Esimese vaatluse miljööks on Hispaania linn Sevilla, algul ei saanud ma aru, kus ja mis? kuid siis sain aru et tegu on vana sigaretivabriku, valvurihoone ja sillaga, ilmub Micaela keda mängis tol korral Heli Veskus, ta hääl oli lihtsalt meisterlik, selline hääl oleks võinud purustada isegi lühtreid, hääle oli kõrge kuid mitte üleliia. Sattudes vastakuti häbematute sõduritega, kes teda oma seltskonda ihkavad on tüdruk sunnitud põgenema. José (Mart Madiste),läheneb uue vahtkonna koosseisus, neid imiteerib tänavalaste koor. Tehasest ilmuvad tänavale sigaretitüdrukud, kes tervitavad neist võlutud sõdureid. Üksnes José on tüdrukute suhtes ükskõikne
Drame lyrique'i iseloomustab: psühholoogilisus ja intiimsus (vastukaaluks grand opéra'le), vähe koore, ülesehituses numbrite koondumine stseenideks, juhtmotiivid (aga mitte nii ohtralt kui Wagneril), Wagneri muusikadraama, eriti ta harmoonia mõju. Opéra comique ja drame lyrique mõjutavad teineteist, näit. Bizet "Carmenis" (1875) on jooni mõlemast (lokaalkoloriit, mustlased, tänavapoisid jt. koomilisest ooperist, Carmeni vastandkuju õrn Micaela on iseloomulik pr. Muusikadraamale). Sama iseloomustab Offenbachi viimast teost "Hoffmanni lood" (ametlik zanrimääratlus on ka opéra comique). Opéra comique'ist kasvas 1850. aastatel välja operett, näit. Jacques Offenbachi "Orpheus allilmas" (1858). Teema 15. Itaalia ooper 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi esimesel poolel Kordamiseks: Opera seria (tõsine ooper), mis kujunes 17. sajandi lõpus ja 18. sajandi alguses, vältis koomilisi tegelasi. Koomilised