Keskkonnageoloogia
VULKAAN
Vulkaan asub maakeral neis piirkondades, kus magma pääseb maakoorde ja tungib selat
leiduvate lõhede kaudu pinna lähedale. Tegevvulkaane üle 500 (~veealused)
Lõhe (magma väljumine pikki lõhe, ookeani keskahelik, island) ja lõõrvulkaan (läbi enam-
vähem ümara lõõri, mis lõppeb kraatriga)
Magma on maa sisemise soojuse arvel sügavamates kihtides ülessulanud looduslik sulam, mis
võib väljuda maapinnale või ookeanipõhja vulkaanide näol. Suurem osa mgmast tardub
maakoore ülemises osas. Vulkaanist väljavoolavat magmat nim laavaks.
Vesi alandab kivimite sulamistemperatuuri ja põhjustab magma tekke, mis liigub ülesse ja
väljub maapinnal vulkaanidest.
Magma keemiline kostis, temp ja lahustunud gaaside sisaldus määravad tema viskoosusse ja
see omakorda voolavuse.
Sõltuvalt magma algkoostisest ja jahtumise kiirusest saavad tekkida erineva struktuuri ja
koostisega kivimid. Aeglasel jahtumisel moodustuvad kristallid. Kiirel jahtumisel ei jõua