A= 2 - 2 A N= t N=F*v m v2 E= Ek + Ep Ek= 2 Ep=m*g*h Ep =mgh-mgh0 I v t 1 = r = t = r T= n T= f T= 2 * l T= 2 * k m T= 2 g I N v= t v= / = *f v=2*r f= t M=F*I pr=p0*r=M*t J=m r 2 L=p*r L=J *
- töö, mida teen 1N suurune jõud, nihutades keha 1 m võrra. ELASTSUSJÕU TÖÖ VALEM- F= k(delta)l. VÕIMSUS on arvuliselt võrdne ajaühik us tehtud tööga (N= A/t, A=Fs, N=Fv, N= FS/t).VÕIMSUSE ÜHIK on W (vatt). ENERGIAKS nim keha või kehade süsteemi võimet teha tööd. KINEETILISEKS ENERGIAKS nim liikuva keha energiat (Ek= mv ruudus/2). POTENSIAALNE ENERGIA on energia, mis on põhjustatud keha või kehade erinevate osade vastastikusest asendist (A= Fs= mgh Ep= mgh, Ep= mgh-mgh0). MEHAANILINE KOGUENERGIA on keha võime teha mehaanilist tööd. MEHAANILISE ENERGIA JÄÄVUSE SEADUS- keha või kehade süsteemi mehaaniline koguenergia jääb liikumis e käigus muutumatuks juhul kui ei toimi dissipatiivseid jõude, mis konverteeriksid mehaanilist energiat siseenergiaks KASUTEGURIKS nimetatakse kasuliku energia ja masinale või seadmele antud koguenergia suhet. Kasuteguri väärtus ei saa olla suurem ühest.
30) Elastsusjõu töö valem A= 2 A 31) Võimsus N= t 32) Võimsuse valem kiiruse kaudu N=F*v m v2 33) Kineetiline energia Ek= 2 m v2 m v20 34) Kineetilise energia töö valem A= - 2 2 35) Potentsiaalne energia Ep=m*g*h 36) Nullnivoo Ep=mgh-mgh0 v2 37) Teepikkuse valem hõõrdejõu kaudu s = 2g* µ I 38) Pöördenurk = r 39) Nurkkiirus = t v 40) Nurkkiiruse ja joonkiiruse = r t
positiivseks. Kui aga jõud on liikumisega vastassuunaline või > 90o, siis on töö negatiivne. 3. Kivi kukub 4m kõrguselt, kui kõrgel on Ep 3X suurem kui Ek? h0= 4m (antud algkõrgus) Ep=3E 3Ep E=Ep0= mgh (keha energia alguses) 4Ep=3E Ep= 3*Ek (ül. antud tingimus) 4mgh=3mgh Ek= E-Ep (energia jäävuse seadus) 4h=3h0=12 h=3 Ek=1/3Ep - > mgh0=mgh+1/3mgh (mg taanduvad välja) h0=1*1/3h=> h=3m 4. Keha m=4kg libiseb alla 2m kaldpinnast, mille kaldenurd on 30o. Fr=m*g ( kehale mõjuv raskusjõud) Frk=Fr * sin (raskusjõu projektsioon kaldpinna teljel) A=Frk * s= 4*10*0,5*2= 40J 5. Sama mis 1 variant 6
Arvutame töö, mis tuleb teha homogeenses raskusjõu väljas keha tõstmisel kõrguselt h0 kõrgusele h. Töö tehakse raskusjõu mg ületamiseks. Oletame, et õhutakistus on nii väike, et seda pole vaja arvestada. E p = mgh h s h E p 0 = mgh0 h0 mg Vastavalt valemile (5.18) tehtud töö avaldub A = Fs cos = mgs cos . Jooniselt on näha, et s cos = h - h0 , mis annab töö valemiks A = mg ( h - h0 ) = E p - E p 0 , (5.29) kus E p on keha potentsiaalne energia trajektoori lõpp-punktis ja E p 0 potentsiaalne energia alguspunktis
Ek = A= - ole seotud jõu liigiga. 2 2 2 2. Potentsiaalne energia kehade või keha osade vastastikmõju energiat. Potentsiaalset energiat omav keha võib aga ei pruugi tööd teha. Sõltub kehade või keha osade vastastikusest asendist, võib olla nii positiivne kui negatiivne, tavaliselt 0 nivoo võime ise E = mgh A = mgh - mgh0 määrata. Raskusjõu potentsiaalne energia ja töö: p Kui kõrgus väheneb, siis teeb raskusjõud positiivset tööd. Elastsusjõu potentsiaalne energia: 2 Ep = 2 Mehaaniliseks koguenergiaks nimetatakse keha kineetilise ja potentsiaalse energia summat. Mehaanilise energia jäävuse seadus
2 2 2 2. Potentsiaalne energia – kehade või keha osade vastastikmõju energiat. Potentsiaalset energiat omav keha võib aga ei pruugi tööd teha. Sõltub kehade või keha osade vastastikusest asendist, võib olla nii positiivne kui negatiivne, tavaliselt 0 nivoo võime ise määrata. Raskusjõu potentsiaalne energia ja töö: E p mgh A mgh mgh0 Kui kõrgus väheneb, siis teeb raskusjõud positiivset 2 tööd. Elastsusjõu potentsiaalne energia: E p 2 Mehaaniliseks koguenergiaks nimetatakse keha kineetilise ja potentsiaalse energia summat. Mehaanilise energia jäävuse seadus Keha langemisel teeb tööd raskusjõud, mille tulemusena muutub potentsiaalne energia kineetiliseks
E k A 2 2 2 2. Potentsiaalne energia kehade või keha osade vastastikmõju energiat. Potentsiaalset energiat omav keha võib aga ei pruugi tööd teha. Sõltub kehade või keha osade vastastikusest asendist, võib olla nii positiivne kui negatiivne, tavaliselt 0 nivoo võime ise määrata. Raskusjõu potentsiaalne energia ja töö: E p mgh A mgh mgh0 Kui kõrgus väheneb, siis teeb raskusjõud positiivset 2 tööd. Elastsusjõu potentsiaalne energia: E p 2 Mehaaniliseks koguenergiaks nimetatakse keha kineetilise ja potentsiaalse energia summat. Mehaanilise energia jäävuse seadus Keha langemisel teeb tööd raskusjõud, mille tulemusena muutub potentsiaalne energia kineetiliseks
annaabi.ee 
