Tundra ja metsatundra
suur kõikumine ja kivimiosades vee jäätumine. Tundrale
on iseloomulik igikelt-pinnas, mis on jäätunud ega sula kunagi.
Suvi on tundras lühike, vaid kaks kuud. Sademeid langeb väga vähe, vaid 200mm
aastas. Kuid needki põhjustavad pinnase liigniiskust, sest madala temp. tõttu on aurumine
väike ja pinnasesse pääsenud vesi ei pääse igikeltsilt edasi.
Taimestik koosneb puhmastest ja sammaldest, põõsastest kasvavad paju, lepp ja kask.
Marju on väga palju: mustikad, metsmurakad, sinikad ja pohlad.
Loomariik on suht hõre, elavad lemming(kes on väga närviline), polaarrebane, karibuu
(põhjapõder). Linde on suve perioodil palju, tundra võõndi nuhtluseks on kihulased, seepärast
soovitatakse tundrat külastada suve lõpul, kui marjad on valmis ja loodus muutub kirevaks.
Inimasustus on suhteliselt hõre, põlisrahvusi on väga palju. Suurematest
rahvusgruppidest võib nim. Laplasi, komid, handid, neneetsid, eveenid ja tsuksid.