Lühiülevaade Soomest
Soomet kutsutakse tuhande järve maaks, kuna kogu
riiki katavad rohkem kui 60 000 järve. Kõige rohkem on
neid Kagu- ja Kesk-Soomes. Ka saari on Soomel väga
palju, neid on üle 80 000. Kõige tuntumad on Ahvenamaa
saared, millel on isegi riigis autonoomia. Saari tekib
juurde ja Soome pindala kasvab umbes 7km² aastas, sest
maa kerkib. Lõuna-Soomes on kliima Eesti omale sarnane, põhjas Lapimaal on aga palju
külmem. Kolmveerand Soomest on kaetud metsaga, põhja pool aga lamedad metsatute
lagedega mäed, mida nimetatakse tundruteks.
Soome rahvas on eesti rahvaga suguluses, me oleme mõlemad pärit
läänemeresoomlaste rahvaste hulgast ning soome-ugri keelkonnast. Valdavalt elavad Soome
soomlased, aga ka soomerootslased. Põhjas elavad saamid, riigis on ka palju vene ja eesti
rahvusest inimesi (enamasti on eestlased Soomes heade töövõimaluste tõttu).
Soome iseseisvus 6. jaanuaril 1917. Pärast seda toimus lühike kodusõda Soome
punaste ja valgete vahel
annaabi.ee 
