Karusloomakasvatus
Eestis algas karusloomakasvatus 1920. aastatel, mil Kanadast toodi kohalikesse
kasvandustesse esimesed hõberebased.
Tegevuse tüüp: Hetkel kõrvale jäänud tegevusala, mis pakub alternatiive traditsioonilisele
loomakasvatusele ja jahipidamisele ning annab võimaluse lisatulu saamiseks. Praeguse
seisuga tegelevad karusloomakasvatusega valdavalt väikesed ja keskmise suurusega
ettevõtted (aktsiaseltsid ja osaühingud).
Maht: Sobib igat tüüpi taludele, k.a. metsataludele ja väiketaludele üle kogu Eesti. Piiranguks
ei ole ka väheviljakad maad.
Turg: Kvaliteetsete karusnahkade realiseerimine on võimalik igasuguses turusituatsioonis ja
valdavalt toimub eksportimine. Karusloomakasvatajatel on võimalik sõlmida müügilepinguid
välisriikide Oksjonikeskustega, kust on võimalik taotleda ka ettemaksu loomade lõplikuks
üleskasvatamiseks.
Vajalikud baasoskused ja -teadmised: Karusloomakasvatajad vajavad loomapidamisega
annaabi.ee 
