Sellel põhinebki Third level bioindikatsioon -keskkonna seisundi hindamine indikaatorliikide abil. Teatavate liikide esinemine, Fourth level arvukus ja elujõulisus peegeldavad kesk-konna Fifth level saastumise astet. Eriti head taimindikaatorid on osa metsasambaid ja puudel kasvavad samblikud. Monitooring ehk seire on püsikontroll. Monitooring annab põhiinfo Millegi seisundi (muutuste) bioloogilistest kahjustajatest pidev jälgimine mingi ja keskkonna tingimustest. ajavahemiku jooksul. Seisneb: Nt keskkonnaseisundi 1. Kahjurite seire uurimine (vee-, õhuseire). (püünistega ja rutiine kontroll); 2
tsingimaardlail ning on seega kõige otsesemalt seotud mulla tsingisisaldusega. Bioindikatsioon on kasutusel ka vee reostumise ja õhu saastatuse määramisel. Bioindikatsiooni meetod on üks tee keskkonnaseisundi hindamisel. Veekogu seisundi hindamisel loetakse headeks indikaatoriteks teatavaid vetikaid ja põhjaorganisme. Väga hea bioindikatsiooni rakendusala on taimede kasutamine õhu saastamise hindamisel. Eriti head taimindikaatorid on osa metsasambaid ja puudel kasvavad samblikud. Paljud samblikud on tundlikud vääveldioksiidi ja teiste õhkkeskkonna saastajate hulga suhtes õhus. Saastatud piirkondades on samblike liikide arv vähenenud, lõpuks enamik samblikuliike hävineb. Kuid on ka selliseid samblikuliike, mis kasvavad vaid vääveldioksiidirikastes piirkondades. Tundlikkuse järgi on samblikud jagatud taluvus klassidesse, mis ongi aluseks keskkonna seisundi hindamisele ja õhu saastatuse kaardi koostamisele.
annaabi.ee 
