inglise keelsed. Usuuuendusliikumine - katoliku kirik lõheneb, üks pool liitub luteri mõtetega, teine jääb samaks *Inkvisitsioon - kirikukohus Protestandid - pooldasid uusi uske Prantsusmaal - hugenotid, Inglismaal - puritaanid, šotimaal - presbüterlased Henry VIII - rajas anglikaani kiriku sp, et saada kiriku peaks. Anglikaani kirikus oli kuningas pea, tema määras kõrgemad vaimulikud. “Kelle võim, selle usk” - valitseja otsustas usu Madalmaades ususõjad, seal osalevad metsagöösid (maismaal vabadusvõitlejad) ja meregöösid (võitlesid merel hispaania laevastiku vastu, toetasid luterlust, olid protestandid) Vastureformatsioon - Katoliku kirik vallandas vastureformatsiooni Katoliku kiriku otsene vastutegevus: a) inkvisitsiooni tugevnemine, protestantismi kui väärõpetuse väljajuurimine b) taastada katoliku kiriku sisemine ühtlus, jesuiitide ordu loomine 1540.a Püüdsid takistada kirikulõhe tekkimist Erinevad meetmed: rajasid koole, seminare
Stockholmi veresaun - Taani kuninga kroonimispidustustel 82 rootsi aadliku hukkamine riiklik reformatsioon - riigi valitsemise ja poliitika ümberkorraldamine Ribe artiklid - dokument, kus vormistati kiriklik usupuhastus luterlikus vaimus staadid - provintside esindusorganid krediidisüsteem - süsteem, kus kauba eest ei pidanud kohe maksma, vaid lepiti kokku tähtaeg polder - merepinnast madalamal asetsev põld meregöösid - meresõda alustanud vabadusvõitlejad metsagöösid - metsadesse varjunud ning sealt hispaanlasi ründavad mehed valloonid - prantsuskeelne elanikkond
Ca 8000 inimest hukati. 2) ainus usuline tõe lihtsusesse. pooldanud seda. Inglismaale ja loobus katoliiklased Pariisis vormistati 1545.a.: allikas on Piibel, Johann Calvin 1534 kuulutas troonist poja kasuks. Henri Bourboni - kuninga ülemvõim Metsagöösid (partisanid) ja reformatsiooni juhid mida inimene peab juht Genfis. Jumala kuningas end kiriku 1587 Mary Stuart (hugenott) ja kuninga kiriku üle; meregöösid. ise lugema; ettemääratuse peaks ja katkesid hukati süüdistatuna õe Marguerite - kirikuvarade ja 3) kirikuvarad põhimõte: sidemed Roomaga
1438. pragmaatiline sanktsioon: kuningas nimetas ametisse vaimulikke. Võitluseks kalvinistidega loodi Tulekoda. 1562. algasid rahutused. 1571. Saint Germani rahu: südametunnistuse vabadus.1572. Pärtliöö veresaun. Nantes'i edikt 1598 : valitsevaks usuks katoliiklus. MADALMAAD: põhjused eneseteadvuse kasv, kodanluse tõus, kalvinismi pooldamine (kogunesid relvajõud). 1561. algasid rahutused, 1566. pildirüüste, 1567 Alba terrorireziim (verenõukogu, metsagöösid), 1579. Arrasi unioon (katoliikluse taastamine) ja Utrechti unioon (sõja eduka lõpuni viimine). 1581. Utrechti uniooni alusel Ühendatud Provintside Vabariik e. Ühendatud Madalmaad. Kultuur. Jesuiidid: 1540 asutas Ignatius Loyola jesuiitide ordu, kes hakkas kaitsma katoliku kirikut. Tahtsid viia inimesed taas usu juurde, aktiivne tegevus väljaspool kloostrit.
) väljastas tänu rahutustele manifesti, milles lubas lõpetada inkvisitsiooni tegevuse ja anda amnestia aadliliidu liikmetele, kalvinistlikke jumalateenistusi tohtis aga pidada vaid selleks eraldatud hoonetes. Ülestõus vaibus. Hertsog Alba. Kui Felipe II kuulis pildirüüstest, saatis ta kohe kohale Alba koos vägedega. Terrorireziim. Alba sai ka asevalitseja koha. Rahutuste Nõukogu(Verenõukogu). Sellest hoolimata ei suutnud Hispaania võim kindlustuda. Partisanivõitlus maal ja merel. Metsagöösid, meregöösid. Oranje Willem. Iseseisvusvõitluse juht. Määrati rahutuste ajal asehalduriks(1572). 1572. ülestõus, vabariigi loomine. Põhja provintsides kalvinism, Lõuna Madalmaaades katoliiklus. Arrasi unioon lõunaprovintsid, kokkulepe katoliikliku kuningaga. Rahu ei tulnud ikkagi. 1581. kukutati Felipe Põhja-Madalmaades. Ühendatud provintside Vabariik, Ühendatud Madalmaad. Holland. Vene riik 16. sajandil Ivan IV Julm
Alba sai asevalitsejaks. Linnades oli Rahutuste Nõukogu, nn Verenõukogu. Maal olid tapalavad ja võllad. Hukati ligi 8000inimest, nende varandus anti riigile ja pealekaebajale (rohkem kui üht vaja polnudki). Krahv Egmont ja Hoorn hukati turuplatsil. Oranje Willem pages Saksamaale. · Hispaania võimu kindlustada ei suudetud ning algas rahva partisanivõitlus maal ja merel. Flandria ja selle naaberalade rahvad, hispaanlased oli metsa varjunud- metsagöösid. Laevadel asuvad vabadusvõitlejaid nimetati meregöösideks, kes algul kasutasid Inglise sadamaid kuid hiljem saadeti nad sealtki välja. Meregöösid kaaperdasid ja lasid Hispaania laevu põhja. Koonduti Oranje Willemi ümber Saksamaal- iseseisvusvõitluse juht. 1572.AASTA ÜLESTÕUS JA VABARIIGI LOOMINE · 1.aprillil uue ülestõusu signaal meregöösid vallutasid Brieli sadamalinna. Juulis kuulutasid Hollandi ja
annaabi.ee 
