protestantide hulka ja mis viitab Kristuse teisele tulemisele.) -Anabaptist( iseloomustab täiskasvanute ristimist) -Baptism( ei ristita mitte lapsi, vaid usku tunnistanud täisealised kastetakse üleni vette) -Nelipühilus (usuvad Jeesus Kristuse peatset taastulemist, maailmalõppu ja tuhandeaastast rahuriiki.) -Kalvinism(nende õpetuse järgi peab usklik kogu oma elu ja tegevusega valmistuma õndsaks saamiseks) -Metodism(metodism kinnitb usku traditsoonilisse kristlikku kolmainsusesse-Isasse,Poega ja Pühasse Vaimu)
oktoobriga 1517. Katoliiklus - (kreeka sõnast (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust. Katoliikluseks nimetatakse ka Rooma Katoliku Kiriku õpetust. Hugenotid - From the 16th to the 18th century the name Huguenot was applied to a member of the Protestant reformed church in France. historically known as the French Calvinists. Metodism - Metodism või metodistlik liikumine on rühm ajalooliselt seotud kristlikke protestantlikke usulahke. Mormoonid - Mormoonid (tuntud ka nimede all viimsepäevapühakud, viimse aja pühad, viimse aja pühade liikumine ja mormoonlus) on 1830. aastal Joseph Smithi poolt Ameerika Ühendriikides rajatud kristlik usulahk, mis ei tunnista traditsioonilist kristlikku arusaama Jumala kolmainsusest. tööstuslik pööre - Tööstuslik pööre ehk tööstusrevolutsioon oli periood 18. sajandi lõpus
nunn Voolud, seos Eestiga hinajaana (väike vanker), sunniidid, siiidid, dervisid, erinevad mungaordud, n. vanausulised kalvinism, anglikaani kirik, mahajaana (suur vanker) islamifundamentalism dominiiklased, õigeusklikud baptism, metodism, tsistertslased, jesuiidid jt. osa kirikuid allub adventism, mormoonid, kirik Tartus Konstantinoopoli, osa hernhuutlus jt. Moskva patriarhaadile
Fiji rahvus riided on ise tehtud kõrtest, pilliroost ja riidematerjalist Fiji mehed Fiji inimesed iga läbiviim päeva riietes as rituaali rahvus riietes Fiji usund • kristlus 52 % ( sealhulgas´metodism 37 %, rooma – • katoliiklus 9 %), • Hinduism 38 %, islam 8 %, • muud 2 % • (märkus: fidžilased on enamasti kristlased, indialased hindud, islam on vähemuses) Täname kuulamast ja vaatamast!!! 6B klass
1636- tuli kokku Virinia asunike üldkogu, mis võttis vastu seadustiku 1765- astuti välja tempelmaksuseaduse vastu 1774- Am. Asumaade I kontinentaalkongress 1776 4. juuli- kontinentaalkongress võittis vastu Iseseisvusdeklaratsiooni 1775-83- Iseseisvussõda, mille lõpetas Versailles' rahu. Suurbritannia tunnistas Am. Asumaad vabaks 1781- asumaade asemele tekkinud riigid tegid konföderatsiooni(riikide liidu) Pennsylvania- Sektide koondumiskoht, rajas jõukas kveeker William Penn metodism- 18. saj Inglismaal kujunenud usulahk 1830- rajati mormooni kirik Benjamin Franklin(elas 1706-90)- valgustusideoloogiat esindaja, 1754 esitastas P-A kolooniate liidu projekti, mille kohaselt kuuluks võim parlamendile(Suurele Nõukogule) Thomas Jefferson(elas 1743-1826)- valgustaja, kes arvas, et ühiskond peaks koosnema farmetitest ja käsitöölistest, pooldas orjuse kaotamist George Washington- USA esimene president(1789-97), Seadusandlik kogu loodi, mille peaks oli
klassides Usundid Islam (enamasti sunniidi) evangeelne luterlus 90%, kopti kristlik kirik 13,6 %, ortodoksi eesti 9%, muu kristlus 1% õigeusk 12,8 %, muu kristlus ( sealhulgas metodism, seitsmenda - päeva adventism, rooma katoliiklus, nelipühilased) 1,4 %, ateism 34,1 %, muud ja spetsialiseerumata 32 %,
aastal naelutas Wittenbergi ülikooli teoloogiaprofessor, augustiinlasest munk Martin Luther, Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi , mis levisid paari kuuga üle Euroopa. Selle tagajärjel eraldusid katoliiklusest protestantlikud usundid. Need eitavad paavstivõimu ning peavad kristluse ainsaks aluseks piiblit. Seega tulenebki sõna protestant ladinakeelsest sõnast protestans ("avalikult tunnistav"). Tähtsaimad protestantlikud usundid on luterlus, kalvinism, anglikaanlus, baptism ja metodism. 16. sajandi keskel üritas Rooma takistada protestantluse levikut nn vastureformatsiooniga, ent Kolmekümneaastane sõda (1618 - 1648) tõi luterlikele ja protestantlikele piirkondadele lõpliku vabaduse. Nüüdisajal leidub protestante enim Saksamaal, Skandinaavias, USA-s, Eestis ja Lätis, Prantsusmaal, Inglismaal , Ungaris, Sotimaal ja Hollandis. Kokkuvõte Tänapäeval pürgivad erinevad kristlikud kirikud taas suurema ühtsuse poole, toimunud on ka taasühinemisi
saj., lõplik lahknemine toimus 1054. a. Lõhe peapõhjus oli, et Ida-Rooma (hilisem Bütsants) ei kuuletunud Lääne-Rooma ilmalikule ja paavstivõimule. Õigeusk on valdav Kreekas, Serbias, Makedoonias, Rumeenias, Bulgaarias, Küprosel, Venemaal, Valgevenes ja Gruusias. Rahulolematus katoliku kirikuga põhjustas 16. saj. nn. usupuhastuse reformatsiooni. Selle tagajärjel eraldusid katoliiklusest protestantlikud usundid (luterlus, kalvinism, anglikaanlus, baptism, metodism). Need eitavad paavstivõimu ning peavad kristluse ainsaks aluseks piiblit. Luterluse rajas Saksamaal 16. saj. I poolel M. Luther. Luterlikul jumalateenistusel langeb pearõhk jutlusele, mitte kombetalitlusele. Luterlasi on Saksamaal, Skandinaavia riikides, USA-s, Lätis ja Eestis. Kristlasi on maailmas rohkem kui 1 miljard. Kasutatud kirjandus: · www.wikipedia.org · www.google.com · www.neti.ee · www.miksike.ee
Norra, Taani, Põhja-Saksamaa, Inglismaa. Protestantismi alla kuuluvad:anglikaanid, baptistid, arminiaanid, adventistid, Jehoova tunnistajad, mormoonid, unitaarlased, viimsepäevapühakud, toomkristlased, luterlased, presbüterlased, kveekerid, puritaanid, mennoniidid. Maailmas on umbes 650 miljonit protestanti. Protestantlikke liikumisi · Adventism · Anabaptistid · Anglikaani kirik · Baptism · Kalvinism · Luterlus · Metodism · Nelipühilus · Presbüterlus · Karismaatilised kogudused · Kristuse kogudus · mittekonfessionaalsed kristlikud kogudused Õigeusk Õigeusu moodustavad Ida-Euroopa kristlikud kirikud, kes 11. sajandil katkestasid ühenduse Rooma kirkuga. Õigeusklike peaks on Konstantinoopoli patriarh. Õigeusklike jumalateenistus on keerulise ülesehitusega, iga õigeusklik tohib tunnistada tõde, mida Jumal talle ilmutab.
Birmingham Rahvused Peamiselt on suurbritannias rahvusteks Valged, kuid nende järel tulevad põhja aasjalased ning mustad. Rahvuste diagramm 100 80 60 40 20 0 92.1% Valged 2.0% Mustad 0.4% Hiinlased Religioonid Religioonid on Anglikaanlus, Roomakatoliiklus, presbüterlased, metodism, islam Ning muud vähemtuntud religioonid. Anglikaani RoomaKatoliku Presbüterlased Islam Metodistid Muud Geograafiline asend Briti saared asuvad Euroopa emamaa looderannikul
surnuist üles ja läks taevasse. Kristlased usuvad, et sealt tuleb Jeesus Kristus kohut mõistma elavate ja surnute üle. Jeesust peetakse ühtaegu jumalikuks olendiks ja inimeseks. Samuti usutakse Püha Vaimu, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu. Kristluse peamised voolud on (rooma)katoliiklus, õigeusk ja protestantism. Viimane jaguneb omakorda paljudeks vooludeks, sektideks ja äratusliikumisteks: nt adventism, anglikaani kirik, baptism, jehovism, kalvinism, luterlus, metodism, mormonism, nelipühilus, presbüterlus jne. Levinuim protestantismi vool on luterlus (ka Eestis). Katoliiklus on ristiusu peamistest vooludest vanim ja rohkearvulisima järgijaskonnaga (levinud nt kogu Ladina-Ameerikas, Hispaanias, Itaalias, Portugalis, Iirimaal, Poolas, Leedus, jne). Katoliku kirikut juhib Rooma paavst (aastast 2005 on selleks Benedictus XVI ehk Joseph Ratzinger). Võrreldes teiste kristluse vooludega on katoliiklus üldiselt rangem (nt suhtumises
hirm ja kartus eksisteerib koos teotahtega, võib viibida ,,siin" ja elada ,,seal" Aleksandr Puskin->(1799-1837) Moskva. ,,Jevgeni Onegin" poeem 1825 1832 Edgar Allan Poe-> (1809-1849) Ameerika. Eduard Bornhöe -> Eesti. ,,Tasuja" Jules Gabriel Verne-> (1828-1905), Prantsusmaa. ,,20 tuhat ljööd vee all" Goethe->(1749 1832)Saksamaa. ,,Faust" värsstragöödia Inglise luule William Blake (1759 1827)- tema luulega tekkis uus usutunnistus metodism -> uskuma peab südamega. Ta ülistas lille ja lambatalle ning lõi kontrastid haige roosi ja tiigriga. Aastakümneid elas eraklikult, oli üksildane unistaja. Ta lõi mütoloogia nn prohvetiraamatute tsükkli. Tema maailmaruumis käib stiihiate võitlus, mäss, jumalate lahing, suurte tegude võimalikkus. ,,Süütuse laulud" ; ,,Kogemuse laulud" W. Wordsworth ja S.T. Coleridge ühine luulekogu ,,Lüürilised ballaadid" Wordsworth'i
aastal naelutas Wittenbergi ülikooli teoloogiaprofessor, augustiinlasest munk Martin Luther, Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi , mis levisid paari kuuga üle Euroopa. Selle tagajärjel eraldusid katoliiklusest protestantlikud usundid. Need eitavad paavstivõimu ning peavad kristluse ainsaks aluseks piiblit. Seega tulenebki sõna protestant ladinakeelsest sõnast protestans ("avalikult tunnistav"). Tähtsaimad protestantlikud usundid on luterlus, kalvinism, anglikaanlus, baptism ja metodism. 16. sajandi keskel üritas Rooma takistada protestantluse levikut nn vastureformatsiooniga, ent Kolmekümneaastane sõda (1618 - 1648) tõi luterlikele ja protestantlikele piirkondadele lõpliku vabaduse. Nüüdisajal leidub protestante enim Saksamaal, Skandinaavias, USA-s, Eestis ja Lätis, Prantsusmaal, Inglismaal , Ungaris, Sotimaal ja Hollandis. 8 Joonis Kristluse levimine maailmas riigiti. 9
aastal naelutas Wittenbergi ülikooli teoloogiaprofessor, augustiinlasest munk Martin Luther, Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi , mis levisid paari kuuga üle Euroopa. Selle tagajärjel eraldusid katoliiklusest protestantlikud usundid. Need eitavad paavstivõimu ning peavad kristluse ainsaks aluseks piiblit. Seega tulenebki sõna protestant ladinakeelsest sõnast protestans ("avalikult tunnistav"). Tähtsaimad protestantlikud usundid on luterlus, kalvinism, anglikaanlus, baptism ja metodism. 16. sajandi keskel üritas Rooma takistada protestantluse levikut nn vastureformatsiooniga, ent Kolmekümneaastane sõda (1618 - 1648) tõi luterlikele ja protestantlikele piirkondadele lõpliku vabaduse. Nüüdisajal leidub protestante enim Saksamaal, Skandinaavias, USA-s, Eestis ja Lätis, Prantsusmaal, Inglismaal , Ungaris, Sotimaal ja Hollandis. 8 Joonis Kristluse levimine maailmas riigiti. 9
vettekastmisega. Ainsa usuõpetusliku autoriteedina tunnistavad baptistid piiblit, millest püütakse lahus hoida puhtinimlikku päritolu usulist pärimust. Baptistide usulises praktikas ei ole vaimulikke, kes peaksid vahendama uskliku ja Jumala suhet, usutakse, et iga kristlane võib saavutada Jumalaga vahetu sideme. * Eduteoloogia jumal annab tugeva usu korral ka materiaalset õnne 3 * Metodism - Kirikulooliselt viivad juured läbi anglikaani kiriku reformatsiooniaega. Struktuuriliselt seisab lähedal luterlikule kirikule. Samal ajal on metodisti kiriku teoloogias selgeid katoliiklikke ja õigeusu jooni. * Mormoonlus * Nelipühilus nelipüha ime. Keeltes palvetamine ja palve abil tervendamine. * Tõeline Jeesuse Kirik * Jehoova tunnistajad PÄRIMUSLIKUD USUNDID · Suuline pärimus · Traditsionaalne eluviis · Siinpoolsusele suunatus
Erinevalt Ameerika Ühendriikide Ülemkohtust puudub Inglismaa justiitsorganeil õigus kontrollida seaduste vastavust konstitutsioonile. 1.3 Religioon Inglismaal on olemas riigiusk anglikaani ehk Inglise riigikirik. Enamik inglasi tunnistavad seda usku, mis kujunes siis, kui Inglismaa lõi kuningas Henry VIII valitsemisajal lahku roomakatolikust kirikust. Kirikul ei ole enam poliitilist võimu. Teiste religioonidena on Inglismaal esindatud roomakatoliiklus, presbüterelus, metodism ja judaism. Inimese usutunnistust peetakse sügavalt isiklikuks asjaks. 1.4 Ajalugu Esimest korda puutus Inglismaa kokku muu maailmaga 1. sajandil eKr, kui sinna tungisid roomlased. Rooma valitses suurt osa Inglismaad kuni roomlaste tagasitõmbumiseni 5. sajandil pKr. Pärast roomlaste lahkumist tungisid Inglismaale Euroopast ja Skandinaaviast pärit hõimud anglid, saksid ja jüüdid. Aastal 1066 tungisid Inglismaale normannid Prantsusmaalt. See sündmus, Hastingsi lahing, oli
* 1620.aastatel hoogustus väljaränne usulistel ja poliitilistel põhjustel, 1620.a. jõudsid Ameerikasse esimesed 102 puritaani. Need olid töökad ja tõsiusklikud inimesed, kuid uutes oludes elasid esimese talve üle vaid pooled. * Peale kalvinistide rändas Ameerikasse ka teisi inimesi, keda kodumaal usu pärast taga kiusati, näiteks reformatsioonijärgse Inglismaa katoliiklased ja prantsuse hugenotid. Ameerikas leidsid kandepinda ka Euroopas tekkinud uued usuvoolud, näiteks metodism, 1830.aastal rajati Ameerikas uus usulahk mormooni kirik. *Vaesed inimesed rändasid Ameerikasse lootuses leida tööd ja leiba, sama soovisid tööstusliku pöörde järel tööta jäänud käsitöölised. Töö oli ainus edasijõudmise võimalus. Ameerika ühiskonda iseloomustas tervikuna töökus ja ettevõtlikkus. *Inglise riigivõimud saatsid Ameerikasse kurjategijaid, 1619.aastast alates hakati Ameerikasse vedama neegerorje.
Sektide üheks koondumiskohaks kujunes Pennsylvania, mille rajas jõukas kveeker William Penn. Järgnevatel aastakümnetel asutati mitu puritaanlikku kolooniat idaranniku põhjaossa Uus- Inglismaa. Ümberasumine nõudis töökust ja ettevõtlikkust. Peale puritaanide rändas ka teisi inimesi, keda usulistel põhjustel taga kiusati: Inglismaa katoliiklased Maryland, prantsuse hugenotid Carolina. Laia kandepinda leidsid ka uued usuvoolud metodism (Wesley), mormooni kirik. Riigivõim ja omavalitsus Koloonia anti loomisel mõnele kompaniile või üksikomanikule. See ei tähendanud omaõigust asumaale, kõrgeim võim kuulus Inglise kuningale. Kopnanii või kuningas määras ametisse koloonia kuberneri. Kolonistid hakkasid algusest peale moodustama ka omavalitsusi. Kokku tuli Virginia asunike üldkogu, mis võttis vastu koloonias kehtiva seadustiku. Järk-järgult moodustusid seadusandlikud kogud kõigis 13 koloonias
Protestantlikes kirkutes on ainult 2 skaramenti ristimine ja armulaud. Algupäraselt ei kavatsenud Luther oma kirikut rajada. Ühiskondlikud olud aga viisid uue kiriku tekkimiseni. 1523. jõudis luterlik reformatsioon ka Eestisse. Inimese lunastus sõltub Jumala armust, mitte inimese headest tegudest. Usupuhastuse järel hakkas tekkima erinevaid liikumisi: baptism juured asuvad 16.saj, rõhutas, et ristida tuleks täiskasvanud inimesi nende enda usu põhjal; metodism, adventism püha eluviis; jm. Amish on säilitanud vanad juured, elavad nii, nagu elati 18.-19.sajandil. Võib näha paralleeli juudi hassiididega. Nad hoiduvad igasugustest tehnoloogilistest uuendustest, mis võivad perekonda rikkuda telekas, raadio, muusika see rikub perekonnasidemeid. Karismaatilised liikumised, nelipühilus sai alguse USAs; sellele on omane keeltes palvetamine, tervendamine. Tegemist on emotsionaalse traditsiooniga, mis kujunes välja linnakeskkonnas
mõtlevad, et on õiged ja valesid. Pole ühtegi poolõiget... Majandus on ajalooline teadus selle seadused, reeglid ja põhimõtted kehtivad ainult selle majandusliku tootmise faasi kohta, kuhu nad parasjagu kuuluvad. Lõvisüda poleks kuidagi saanud turumajandust luua ka siis, kui oleks sellest teadlik olnud. *** Majanduslik areng 15-16 sajandi Hollandis tõi kaasa kalvinismi, tööstuse areng Inglismaal usulised uuendused nagu baptism, metodism, kveekerlus jt. Viimase sajandi majanduslik gigant USA toodab kõige enam usulist innovatsiooni maailmas. Marx väitis, et majandussuhted ja arengufaas määrab ühiskondliku pealiskihi, sh religiooni. *** Kui teatud ühik kinnisvara maksis 2000. aastal 100 000 krooni ja praegu 700 000, palk aga on vahepeal kasvanud 1,6 korda, kas siis palk on kasvanud või kahanenud? Või variatsioon samal
annaabi.ee 
