· jaotuskromatograafia, · adsorptsioonkromatograafia, · afiinsuskromatograafia, · ioonvahetuskromatograafia, · geelkromatograafia. Kromatograafiat kasutatakse lipiidi, süsivesikute, valgude, aminohappete jt biomolekulide lahutamiseks.Kromatograafiat võib teha kas kinnises süsteemis kolonnis(kolonnkromatograafia), või lahtises süsteemis paberil või kromatograafilisel plaadil(nt. planaarkromatograafia). Põhilised kromatograafia metodid: · Jaotuskromatograafia · Kolonnkromatograafia · Geelkromatograafia · Afinsuskromatograafia Selles töös ma hakkan kasutama geelkromatograafiat, seega tahaks sellest täpsemalt kirjutada. 2.1 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Geelkromatograafia on üks kromatograafilist meetodist, mida kasutatakse erineva molekulmassiga ainete lahutamiseks. Kuna ainetel on erinevad molekulmassid liiguvad nad läbi poorsuse geeli
Juhataja: Irina Bljaskina Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus I. Teoreetiline osa 1.1 Mozarti elulugu 1.2 Elu algusaastated 1.3 Viimased eluastased ja surm 2. Mozarti käsikirjad Eestis 3. Muusikastiil 4. Kompositsiooni kirjutamise meetod 5. Mozarti muusika efekt 5.1 Mõju ajutegevust 5.2 Mõju arengule laste ja imikute II. Uurimuslik osa 2.1 Uurimuse metodid ja kontingent 2.2 Küsitluse analüüs Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad Lisa 1 Lisa 2 Sissejuhatus Pärast Mozarti surma on olnud rohkem kui 200 aastat ja tema klassikaline töö naudib suurt edu inimestega erinevatest rahvustest ja vanusest kuni tänapäevani. Vastavalt hilisaegsetest oli fenomenaalne kõrva muusika, mälu ja võimet improviseerida. Mozart on laialdaselt tunnustatud kui üks suurimaid heliloojaid, oma unikaalsus seisneb selles, et ta on