akuutsest saastest on jälgitavad näiteks õlilaigud veepinnal; · grüosfääris (jää ja lumega kaetud osa Maa pinnast) saab jälgida lume ja jää seisundit ja paiknemist, liustike ja jäämägede liikumist jm. See loetelu kaugseire võimalustest ei ole kaugeltki mitte ammendav, kuid annab aimu sellest, et kaugseire üheks väga iseloomulikuks jooneks on tohutusuur andmehulk. See on ühest küljest eelis, teisest aga puudus. Näiteks meteoroloogiliste parameetrite seireks mõeldud METEOSAT jäädvustab umbes veerandi Maa pinnast vähem kui poole tunniga. Pikseli (elementaarse pildiraku) suurus kaasaegsetel satelliitidel on tavaliselt mõnikümmend, jämedama lahutuse korral mõnisada meetrit maapinnal, lisaks töötavad kiirgusvastuvõtjad mitmes spektriribas. Seega koosneb iga kogu Maad hõlmav "pilt" paljudest miljarditest pikselitest, mille edastamine, salvestamine ja töötlemine on väga kulukas. Sama kehtib ka näiteks radaripiltide kohta, mis
algust. Alates 1970. aastast on USA NOAA (National Oceanographic and Atmospheric Administration) satelliidid jälginud Maad kaks korda päevas. Neile paigaldatud seadmete abil teevad nad kindlaks pilvede tüübi ja tiheduse, maapinnal leiduva jää ja lume hulga, jäämägede asukoha meredel, õhuniiskuse ning maapinna, õhu ja merepinna temperatuuri. Ka geostatsionaarsel orbiidil liigub mitu ilmavaatlussatelliiti, teiste seas ka Euroopa ning Aafrika vaatluseks mõeldud Meteosat´id, India Insat, mis hoiab silma peal ühel osal Aasiast ja India ookeanist, ning USA GOES, mis jälgib Vaikse ookeani idaosa, Põhja- ja Lõuna-Ameerikat ning Kariibi merd. Need satelliidid on ühendatud võrku, mis edastab meile infot meie planeedi atmosfääri, õhurõhu, tuule, temperatuuri ning kõige muu kohta, mida meil on vaja ilma kohta teada. Ilmavaatlussatelliidid näitavad, millised muutused leiavad aset Maa atmosfääris ja kliimas. 1991.
Alates 1970. aastast on USA NOAA (National Oceanographic and Atmospheric Administration) satelliidid jälginud Maad kaks korda päevas. Neile paigaldatud seadmete abil teevad nad kindlaks pilvede tüübi ja tiheduse, maapinnal leiduva jää ja lume hulga, jäämägede asukoha meredel, õhuniiskuse ning maapinna, õhu ja merepinna temperatuuri. Ka geostatsionaarsel orbiidil liigub mitu ilmavaatlussatelliiti, teiste seas ka Euroopa ning Aafrika vaatluseks mõeldud Meteosat´id, India Insat, mis hoiab silma peal ühel osal Aasiast ja India ookeanist, ning USA GOES, mis jälgib Vaikse ookeani idaosa, Põhja- ja Lõuna-Ameerikat ning Kariibi merd. Need satelliidid on ühendatud võrku, mis edastab meile infot meie planeedi atmosfääri, õhurõhu, tuule, temperatuuri ning kõige muu kohta, mida meil on vaja ilma kohta teada. Ilmavaatlussatelliidid näitavad, millised muutused leiavad aset Maa atmosfääris ja kliimas. 1991.