Vesuuv
Vesuuvi purske tagajärjel mattus Pompeji koos
Herculaneumi ja Stabiaega 7-9 m paksuse tuhakihi alla. Linn mattus nii kiiresti, et inimesed ei
jõudnud põgeneda. Tuhakihti hakati eemaldama esmalt 1748 a. ja järjekindlalt 1860 a. Praegu on
umbes kolm neljandikku linnast välja kaevatud. Seetõttu on tollased ehitised suurepärastelt
säilinud ja arheoloogilised väljakaevamised on andnud hindamatut teavet tolle aja olmest.
Vesuuvi nõlval asub vulkanoloogia ja meteoroloogiaobservatoorium. Huvireisijate kasutada on
tipu lähedale ulatuv köisraudtee.
Pärast seda on vulkaan pursanud umbes kolmel tosinal korral. Teadaolevalt on vulkaan pursanud
veel aastatel 203, 472, 512, 787, 968, 991, 999, 1007, 1036, 1631, 1660, 1682, 1694, 1698,
1707, 1737, 1760, 1767, 1779, 1794, 1822, 1834, 1839, 1850, 1855, 1861, 1868, 1872, 1906,
1926, 1929 ja viimati 1944. Kuigi Vesuuvi kraatri põhjast on viimasest purskest saadik vaid auru
annaabi.ee 
