Eestis asuvad meteoriidikraatrid
alates) esitati
selle tekke kohta erinevaid arvamusi:
- vulkaaniline plahvatuslehter või vee, auru, gaasi ja muda äkiline purskumine;
- lubjakivilõhedest tingitud karstilangetus või soolakupli sissevarisemine;
- muistne linnus, kus kaevu ülesandeid täitnud looduslikku järve ümbritses inimeste poolt
kuhjatud vall
- ja lõpuks - meteoriidi langemisarm.
Reinwald tõestas Kaali kraatrite meteoriitse tekke 1937. aastal, leides väikekraatritest 2 ja 5
kolmkümmend meteoriitraua kildu. Kaali meteoriit esindab kõige levinumat raudmeteoriidi
tüüpi - jämedastruktuurilist oktaedriiti, milles on Fe 91,5% ja Ni 8,3%, lisandina veel koobaltit,
germaaniumi ja iriidiumi. Meteoriidi lihvitud lõikepinnal on nähtav tüüpiline Widmanstätteni
struktuur ja ta sisaldab raudmeteoriitidele omaseid mineraale nagu sreibersiiti, kamasiiti ja
taeniiti.
Uuringuandmed Kaali kraatrite tekkeaja kohta on siiani
intrigeerivalt vastuolulised. On ainult selge, et kraatrid