Amalgaanid moodustavad 2.metalli kokku puutel või pulbrite segamisel Hambaplomm-elavhõbeda amalgaan Kõige kauem inimese poolt tuntum sulam on pronks (Cu;tina):tugev;N:kujud;kiriku kellad MELHIOR(vask+nikel):N:mõni sent ALPAKA e . uushõbe: (Cu+Ni+Zn) tugev ,kulumiskindel N:lusikad,ehted,kellaosad, MESSING e. Valgevask (CU ja Zn) N:masinaosad,veekraanid Metallide saamine: Looduses leiduvad reeglina ühendina. Vabametallina kulda ja plaatina ning rauda (ka vahel meteoriidis). Fe,Al,Zn leidub põhiloiselt oksiididena. Pliid ja siirdemetalli-sulfiididena Leelismetalle e. IA rühma met. Kloriidiena Leelismuldmetall e. IIA karbonaatidena Metallide tootmisskeem: MaakrikastumineRikastatud maakSärdamineMetalli oksiidredutseerumine e. TaandamineMetall Rikastamine-maagist ebavajaliku välja sorteerimine Särdamine- kuumutamine(põletamine hapniku vooluga, saadakse oskiid) Metalli redutseerimine kõrgel temperatuuril Katoodil toimub katioonide redutseerimine
aidata rahvusvaheliste projektide organiseerimisele Marsi uurimiseks. Loomulikult polnud leitud tõendid elu esinemise kohta Marsil absoluutselt kindlad. Eriti on kahtlustatud meteoriidi saastumist maise elu jälgedega kas Antarktikas, laboris või koguni kosmoses. Viimasel ajal on teiste uurimisrühmade tehtud uuringud neid kahtlusi kõvasti tugevdanud. Ka on üks USA uurimisrühm väitnud, et selles meteoriidis on tegemist hoopis puhtgeoloogiliste moodustistega. Nii sellele kui ka kõigile teistele väidetele on oletatavate elujälgede leidjad kõvasti vastu vaielnud. Poleemikat jälgides on selge, et lõplikku otsust on selles küsimuses ikka veel vara teha. Võib vaid nentida, et esialgne optimism on taandunud.
uurimist 1994. aastal. Nad leidsid meteoriidi pragudest orgaanilist ainet. Mitte-bioloogilise päritoluga orgaanilise aine molekule on meteoriitidest varemgi leitud (küll mitte Marsi omadest), kuid antud juhul on tegu keerukama juhtumiga. Lisaks leiti nendega koos mineraalide osakesi, mis Maal seostuvad teatavate anaeroobsete bakterite Foto 2. Mikroskoopiline piklik tegevusega. Kõige huvitavam avastus oli aga sealtsamast süvend Marsi meteoriidis. mikroskoopiliste piklike (pikkus umbes tuhandik juuksekarva läbimõõdust) süvendite leidmine, mis sarnanevad Lõuna-Itaaliast leitud nn. nanobakterite jäänustega. Autorid rõhutavadki, et kõige tugevam argument muistse elu kasuks Marsil on just nende tunnuste koosesinemine. Selle avastuse tegemisel oli väga oluline osa ka uurijate käsutuses olnud eriti tundlikul aparatuuril. Kesk-Florida ülikooli planeedi-uurija dr. Nadine Barlow on leidnud Marsilt kraatrid, kust see
kaasa aidata rahvusvaheliste projektide organiseerimisele Marsi uurimiseks. Loomulikult polnud leitud tõendid elu esinemise kohta Marsil absoluutselt kindlad. Eriti on kahtlustatud meteoriidi saastumist maise elu jälgedega kas Antarktikas, laboris või koguni kosmoses. Viimasel ajal on teiste uurimisrühmade tehtud uuringud neid kahtlusi kõvasti tugevdanud. Ka on üks USA uurimisrühm väitnud, et selles meteoriidis on tegemist hoopis puhtgeoloogiliste moodustistega. Nii sellele kui ka kõigile teistele väidetele on oletatavate elujälgede leidjad kõvasti vastu vaielnud. Poleemikat jälgides on selge, et lõplikku otsust on selles küsimuses ikka veel vara teha. Võib vaid nentida, et esialgne optimism on taandunud. Kasutatud kirjandus : Marss. Planeet, kus on elu? Ü.I. Veltmann, "Valgus", Tallinn 1968 Eesti Entsüklopeedia 6. köide "Valgus" Tallinn 1992
annaabi.ee 
