Ringvalli tagusel alal esineb kuni 0,5 km läbimõõduga väljapaiske hiidpangased. Meteoriidiplahvatusel tekkinud bretsad koosnevad selle aluskorra moondekivimite nurgelistest tükkidest ja on tsementeeritud samade kivimite peenpurse klaasja massiga (Neugrundbretsad). Bretsades esinevad löögimoonde ilmingud viitavad samuti sellele, et see kivim on tekkinud ülikkõrge rõhu all- tingimustes, mida on suuteline esile kutsuma vaid meteoriidiplahvatus. (2) Struktuuri keskosa moodustab ligi 4- km läbimõõduga Neugrundi madal, mille kohal vee sügavus kõigub 1- 20 m piires ning mis kerkib ümbritsevast merepõhjast 40...80 m kõrgemale. Madala aluspõhjaks on horisontaalkihiline kõva lubiliivakivi. Võib arvata, et Loode- ja Lääne- Eesti ning Saarema idaosa rannikult leitud eriterise lubiliivakivi koostisega rändkivid pärinevad just sellest lasundist. Struktuuri keskosa ümbritseb ringikujuliselt
Ilumetsa kraatrid Ilumetsa meteoriidikraatrite rühm asub Põlvamaal. Teaduslikult on kindlaks tehtud neist vähemalt kaks: Põrguhaud ja Sügavhaud. Kuradihaua, Tondihaua ja Inglihaua meteoriitne teke ei ole siiani otseselt tõestatud. Suurima, Põrguhaua läbimõõt valli harjalt on 80 m, sügavus 12,5 m. Valli kõrgus ulatub 1-4,5 meetrini. Kujult samalaadse Sügavhaua läbimõõt on 50 m ja sügavus kuni 4,5 m. Vall on siin katkendlik, kõrgusega kuni 1,5 m. Meteoriidiplahvatus pihustas siin kogu pinnase moodustamata iseloomulikke kergitatud panku vallituumas. On leitud, et orgaanilise päritoluga setted Põrguhauas hakkasid ladestuma ligikaudu 6000 aastat tagasi. Meteoriidiplahvatuse hajusainet - mikroimpaktiite on leitud Meenikunno raba setetest 6600 aasta vanuses kihis. Tsõõrikmäe kraater Tsõõrikmäe üksikkraater kujutab endast vaevumärgatava ringvalliga ümbritsetud ümarat lohku
annaabi.ee 
