esinemissagedustega maailmaruumis. Kõige enam on pakkunud huvi pilistvere meteoriidisajust pärinev haruldane kivimeteoriit- enstatiitkondriit ja 1855. aastal langenud Iigaste meteoriit, mida viimaste uuringute alusel tuleb pidada tektiidiks. () Meteoriidileidude kõrval pakuvad suurt huvi ka Eesti meteoriidikraatrid. Nende seas on kaks meteoriidikraatrie rühma - Kaali ja Ilumetsa- ning neli üksikvormi. Kokku on registreeritud 17 meteoriidikraatriks peetavat struktuuri. Suuruselt on need valdavalt väikevormid alates 3 8,5m (Simuna) kuni 110m (Kaali peakraater) läbimööduga. Kärdla meteoriidikraatri läbimõõt on 4 ja Neugrundi kraatri läbimõõt ligikaudu 7km. () Mida saab eesti meteoriidikraatrite uurimine anda ,,suurele" teadusele? Üsna paljugi! Eestkätt Kaali meteoriidikraatrite uurimise rikkalik kogemus- on ju see objekt kujunenud teistelegi
Selle tõttu on ka rahva haridus tase oluliselt tõusnud ja asustatud piirkondades jäid päevasel ajal need loodus nähtused harva nähtamatuks. Valdavas osas on maailmaruumis kivimimeteoriite ja see valdab ka eesti meteoriitide andmestiku. Kõige rohkem on pakkunud huvi Pilistvere ja Ligaste meteoriit. Huvi pakkuva ka Eesti meteoriidi kraatrid Kaali ja Ilumetsa, millel on neli üksik vormi. Kokku on registreeritud 17 meteoriidikraatriks peetavat struktuuri, kuid suuruselt on nad valdavalt väikevormid. Mitmel meteoriidikomisjoni töörühmal on tulnud teha mitmeid väljasõite lohkvormide identifitseerimiseks. Paljud neist pole kahjuks meteoriitide poolt tekitatud augud aga on leitud ka palju põnevaid leide. Tsõõrikmäe ja Simuna kraatrid ongi just nii leitud. Eesti meteoriidikraatrid saavad anda palju ka teadusele. Kaali meteoriidikraater on
annaabi.ee 
