Neugrundi meteoriidikraater
Esiteks seda, et nende seas
valdavad suhteliselt laialt levinud kivimeteoriidid, mis on igati kooskõlas viimaste
esinemissagedustega maailmaruumis. Kõige enam on pakkunud huvi pilistvere
meteoriidisajust pärinev haruldane kivimeteoriit- enstatiitkondriit ja 1855. aastal langenud
Iigaste meteoriit, mida viimaste uuringute alusel tuleb pidada tektiidiks. ()
Meteoriidileidude kõrval pakuvad suurt huvi ka Eesti meteoriidikraatrid. Nende seas on kaks
meteoriidikraatrie rühma - Kaali ja Ilumetsa- ning neli üksikvormi. Kokku on registreeritud
17 meteoriidikraatriks peetavat struktuuri. Suuruselt on need valdavalt väikevormid alates
3
8,5m (Simuna) kuni 110m (Kaali peakraater) läbimööduga. Kärdla meteoriidikraatri läbimõõt
on 4 ja Neugrundi kraatri läbimõõt ligikaudu 7km. ()
Mida saab eesti meteoriidikraatrite uurimine anda ,,suurele" teadusele? Üsna paljugi! Eestkätt