Füüsika. Astronoomia.
Ülejäänud on perioodilised. Tuntuim on Halley komeet.
Periood on 75. a., viimati 1986 a .Komeedid koosnevad tolmuosakestest, kividest, jääst ja külmunud gaasidest. Tal on pea,
tuum ja saba. Kui ta satub Päikesele ligemale, siis osa komeedist aurustub, tekib saba, 200-300 mln km pikk. Palja silmaga
on nähtud 10 komeeti, binokliga umbes 50.
Meteoorid. Väikesed taevakehad, mis satuvad Maa atmosfääri ja põlevad peamiselt 80 km kõrgusel ära. Kui neid on
korraga palju, nimet. seda meteoorisajuks. Tav. on see sadu intensiivne augustis, sept.s.
Meteoriidid. Kui meteoor atmosfääris ära ei põle, siis seda osa, mis jõuab maapinnale nim. meteoriidiks. Neid on mitut liiki:
kivi-, metall- ja segumeteoriidid. Saaremaal kraater 100m, meteoriit ise ligi 100 tonni. Maailma salapäraseim Tuufuusi
meteoriit, mis väidetavalt 1908. a iseenesest plahvatas. Viljn. maal tuntuimad- Pilistvere ja Tänassilma.
10. Tähtede kauguste määramise meetodid.
annaabi.ee 
