magnetmoment. · Seisumassist räägitakse seetõttu, et liikuvatel (st. energiat omavatel) osakestel on mass suurem. Kuna osakese seisumass tähendab ühtlasi tema vähimat võimalikku energiat, siis kasutatakse osakese seisumassi kirjeldamiseks mõõtühikut elektronvolt. · Elementaarosakese eluiga on statistiline keskmine ajavahemik, mille järel elementaarosake laguneb. Eluea alusel jagatakse elementaarosakesi stabiilseteks, metastabiilseteks ja vähestabiilseteks osakesteks. (s), mille alusel jagatakse elementaarosakesed fermionideks (spin on poolarvuline) ja (spinn on täisarvuline). (Q), mis on (e) kordne ning võib olla kas positiivne või negatiivne. Elektrilaeng saab olla ainult nendel osakestel, mille on suurem nullist. 5 Kvark- üliväike liikuv osake (tugeva vastastikmõjuga). Kvarkidele toimib tugev jõud, leptonitele mitte. Lepton- nõrga vastastikmõjuga osake.
Hiljuti selgus, et neutriinol on siiski seisumass, st ta eksisteeriks ka paigalseistes. Tema antiosake on antineutriino. KUI PALJU ON ELEMENTAAROSAKESI? Osa teada olevatest elementaarosakestest kannavad seda nime teenimatult, sest võib olla nad veel jagunevad meile praegu teadmatul viisil. Nad võivad olla liitosad. Praegu on avastatud umbes 40 stabiilset ja suhteliselt stabiilset osakest. Neid nim metastabiilseteks osakesteks. Nende eluiga pole lühem kui 10 astmes -17 sekundit. Peale nende on avastatud veel suur hul väga väikse elueaga umbes 10 astmes -22 s osakesi. Neid nim resonantsosakesteks. Nende osakeste arv ületab 200 piiri. Elementaarosakesed on jaotatud 4 rühma nende seisumassi järgi. Esimese rühma moodustab footon üksi temal puudub seisumass, st ta võrdub nulliga. Viimases rühmas on rasked osakesed, sealhulgas ka prooton ja neutron. 1963 a esitasid sakslased M
annaabi.ee 
