Kuid ka teiselt nivoolt võivad ja lähevad aatomid spontaanselt esimesele üle. Kuid aatomimastaapides on selleks vaja üsna palju aega peaaegu kolm tuhandikku sekundit. Seega on aatomite juurdevool teisele nivoole suurem kui esimesele, põhinivoole tagasipöörduvate aatomite arv. On vaja üpris vähe aega, et teine nivoo osutuks tihedamini asustatuks kui esimene tingimus, mis on vajalik indutseeritud kiirguse loomiseks. Füüsikud nimetavad teist nivood metastabiilseks. See on vahepealne, ebapüsiv nivoo. Kui teine nivoo on üle asustatud, siis võib tekkida kroomiaatomite koherentne indutseeritud kiirgus. Üleminekul teiselt nivoolt esimesele, väljastab kroomiaatom punase valguse footoni. Lennates mööda teisest, ergastatud aatomist, sunnib taoline footon ka seda "tulistama" välja footoni. Need kaks footonit-kaksikut kutsuvad esile veel kahe venna ilmumise. Kokku saab juba neli footonit. Nii sünnib footonite laviin. Mida pikem on footonite tee, seda
Kuid ka teiselt nivoolt võivad ja lähevad aatomid spontaanselt esimesele üle. Kuid aatomimastaapides on selleks vaja üsna palju aega peaaegu kolm tuhandikku sekundit. Seega on aatomite juurdevool teisele nivoole suurem kui esimesele, põhinivoole tagasipöörduvate aatomite arv. On vaja üpris vähe aega, et teine nivoo osutuks tihedamini asustatuks kui esimene tingimus, mis on vajalik indutseeritud kiirguse loomiseks. Füüsikud nimetavad teist nivood metastabiilseks. See on vahepealne, ebapüsiv nivoo. Kui teine nivoo on üle asustatud, siis võib tekkida kroomiaatomite koherentne indutseeritud kiirgus. Üleminekul teiselt nivoolt esimesele, väljastab kroomiaatom punase valguse footoni. Lennates mööda teisest, ergastatud aatomist, sunnib taoline footon ka seda "tulistama" välja footoni. Need kaks footonit-kaksikut kutsuvad esile veel kahe venna ilmumise. Kokku saab juba neli footonit. Nii sünnib footonite laviin. Mida pikem on footonite tee, seda
6) Terase töötlemine külmaga kasutakse jääkausteniidi vähendamiseks peale karastamist. Süsinikusisaldusel terases üle 0,5 % martensiitmuutuse lõpptemperatuur langeb alla nullgraadi ja karastamisel jahutuskeskkonnas toatemperatuuriga martensiitmuutus ei lähe lõpuni, tulemusena terases peale martensiiti jääb muutmatuna ka osa austeniiti (vt. joon. 6.9). Jääkausteniit vähendab terase kõvadust ja olles toatemperatuuril metastabiilseks faasiks ajaga muutub martensiidiks. See muutus kutsub esile terase mahulised muutused, kuna martensiit on suurema mahuga võrreldes austeniidiga, paljudel juhtudel see on täiesti lubamatu, näiteks mõõduriistades. Martensiidi hulga suurenemine töötlemisel külmaga kutsub esile; a) mõõdu suurenemine; b) kõvaduse kasv; c) magnetomaduste muutus; d) mõõtude stabiliseerimine. Muutused on seda suuremad, mida rohkem tekkib martensiidi töötlemisel külmaga.
annaabi.ee 
