Jupiter (referaat)
nagu arenev Päike. Suutnuks Jupiter neelata umbes 40 korda rohkem gaasi kui
tegelikult, oleks temast saanud ka täht ja metalliline vesinik tema tsentri lähedal
oleks alustanud põlemist nn termotuumaahjus.
1950. aastatel koostas Wildt Jupiteri üldmudeli, mis on usutavasti laias laaastus
siiani õige. Ta põhjendas, et päris Jupiteri tsentris on suure tõenäosusega
sulakivimitest ja jääst tuum. See hõlmab ligikaudu 15 Maa massi jagu ainet ja on
ümbritsetud vedelast metallvesinikust, mis tõenäoliselt vastutab oma pöörlemisest
tingitud keerisliikumistega Jupiteri gigantse magnetvälja eest. Jätkuva tõusuga
tuumast kõrgemale kaasneb rõhu kahanemine, nii et esmalt muutub vedel metall
vedelaks molekulidest vesinikus ja siis ilmub rohkem tuttav vesiniku gaasiline vorm.
Päris pinnal on õhuke pilvedest ümbris, mis sisaldab veest ja ammooniumist
tekkinud jääkristallide eristuvaid kihte.
JUPITERI MAGNETVÄLI
annaabi.ee 
