Ajal kui ei olnud veel elektrit
kuuma vajutise all.
Vanad pärslased osanud oma plisseeritud moerõivastust kuuma metalli
abil voldiliseks töödelda. Laiemaks kombeks sai triikimine alles 17.
Sajandil
Pressrauda kuumutati lahtisel tulel või ahjul, pressraud võis olla ka seest
õõnes ja sellesse paigutati kuumad sõed.
Esimesed olid läbini metallist ja neid kuumutati lahtisel tulel või ahjul.
Teistel oli sisemus õõnes ja sellesse paigutati tules kuumutatud
metallpolt või koguni hõõguma puhutud puusöed.
Poltide sissepanekuks oli triikimisvahendil tagaküljel hingedel ukse või
üles-alla käiva luugiga suletav avaus. Polte oli kaks ja neid kuumutati
kordamööda, ikka üks rauas ja teine sedaaegu tules. Süterauad käisid
pealt lahti ja neil oli tagumine luugike üksnes kuumuse õhutamiseks. Ka
raua külgedel olid tihtipeale augukeste või kolmnurksete sakkide read,
ikka selleks, et kuumusel tõmmet oleks.