eteeni. Giulio Natta (1903-1979) mitme Itaalia ülikooli professor, Milano Tehnikaülikooli tööstuskeemia osakonna juhataja ja polümeeritööstuse konsultant. Avastas stereoregulaarse polümerisatsiooni isotaktilised ja sündiotaktilised polümeerid. 7. Katalüsaator - Katalüsaator on aine, mis muudab reaktsiooni kiirust, kuid vabaneb pärast reaktsiooni lõppu endises koguses. 8. Polümeeride tootmiseks kasutatakse Ziegler-Natta katalüsaatoreid. Kujutavad endast metallorgaanilise ühendi ja d-metalli kloriidi kompleksi Saadava madalrõhupolüeteeni tehnilised omadused ületavad kindlalt kõrgrõhu-polüeteeni. 9. Madalrõhu-polüeteeni toodetakse rõhul 2-4 atm ning temperatuuril 50-75 °C 10. Ataktiline polümeer polümeer, kus metüülrühmad paiknevad korrapäratult. Isotaktiline polümeer polümeer, mille metüülrühmad paiknevad korrapäraselt, kindlas rütmis. 11. Homopolümeer - ühe kindla monomeeri polümerisatsiooni teel saadud polümeerid.
sundida. Üheks võimaluseks on gaas suure rõhu all kokku suruda, ent see teeb tankimisseadmete valmistamise äärmiselt keerukaks kuivõrd vesinik on väga plahvatusohtlik ja teisalt ei paku see moodus siiski konkurentsi harilikule bensiinipaagile läbitavate kilomeetrite osas. Teine võimalus on gaasimolekulid siduda mingisse peenstruktuuri, mis neid kinni hoiab, ilma et tarvitseks kõrget rõhku rakendada. Niisuguse metallorgaanilise võrestiku on teadlased nüüd loonud. Esialgu kavandati see siduma metaani ja tulemused näitavad, et raskusteta saaks autosse paigutada piisavalt niisugust materjali läbimaks paagitäie metaaniga üle 500 kilomeetri. Praeguses staadiumis on selle kasutamisel takistuseks kõrge hind, kuid tehnoloogia areng ja masstootmine võivad tulevikus sellegi puuduse kõrvaldada.(2) Miinustega võitlemine Jerry Woodall Purdue ülikoolist on aga pakkunud lahenduseks tankida autosse hoopis vesi ning
sundida. Üheks võimaluseks on gaas suure rõhu all kokku suruda, ent see teeb tankimisseadmete valmistamise äärmiselt keerukaks kuivõrd vesinik on väga plahvatusohtlik ja teisalt ei paku see moodus siiski konkurentsi harilikule bensiinipaagile läbitavate kilomeetrite osas. Teine võimalus on gaasimolekulid siduda mingisse peenstruktuuri, mis neid kinni hoiab, ilma et tarvitseks kõrget rõhku rakendada. Niisuguse metallorgaanilise võrestiku on teadlased nüüd loonud. Esialgu kavandati see siduma metaani ja tulemused näitavad, et raskusteta saaks autosse paigutada piisavalt niisugust materjali läbimaks paagitäie metaaniga üle 500 kilomeetri. Praeguses staadiumis on selle kasutamisel takistuseks kõrge hind, kuid tehnoloogia areng ja masstootmine võivad tulevikus sellegi puuduse kõrvaldada. ,,Kuidas panna vesinik kütusepaaki?";Erik Randla ;Äripäev; 28.01.2008 Miinustega võitlemine
annaabi.ee 
