Materjateaduse üldalused.
Vastasel juhul on külmtöötlemine. Kuumtöötlemisel on
suurem deformatsioon ja energiat kulu väiksem. Halb on see, et paljud metallid oksüdeeruvad
kõrgel temp õhu käes, ja saadav pind ei ole hea. Külmtöötlemisel rakendatakse rohkem jõudu
ja kulub rohkem energiat. Detailid on täpse mõõtmega, paremad pinnaomadused, tugevad.
Vormimise meetodid: 1.1)stantsimine---- kõige paremad mehaanilise omadustega detailid.
Ruumiline ja plaatide stantsimine. Ruumilises deformeeritakse kogu metalllist toorikut.
Teraslehtede stantsimise teel valmist näiteks autokere detaile.; 1.2) sepistamine---
deformeeritakse kuuma tooriku löökidega alasi ja haamri vahel.; 1.3)Valtsimime--
pöörlevate valtside vahel lükatakse ja tõmmatakse materjali. Toimub mitmes astmes.;
1.4)ekstrusioon.survetöötlemine-----kasutatakse kuumtöötlemisel. Al ja Cu ning sulamite
töötlemiseks. Valmistatakse vardaid ja torusid. ; 1.5) tõmbamine--toimub läbi ava,
valmistatakse traati.