eemaldamisel teineteisest on ühes poolis indutseeritav vool samasuunaline vooluga teises poolis. Elektromagnetiline induktsioon on alalhoidlik ehk konservatiivne nähtus. Lenzi reegli analoogiks on mehaanikas väide, et stabiilsele süsteemile mõjuv jõud on suunatud tasakaalu asendi poole (väljendab energia jäävuse seadust). http://www.youtube.com/watch?v=JDCgxZ8 http://www.youtube.com/watch? v=prNXC1A26Ig Induktsiooniseaduse rakendusi. Induktsioonivoolud tekivad igas metallkehas, millele mõjuv magnetväli piisavalt kiiresti muutub. Neid voolusid nimetatakse pöörisvooludeks, sest neid tekitab pööriselektriväli. Kui metallkeha magnetväljasliigub, siis pidurdatakse selle keha liikumist pöörisvoolude poolt. Keha kineetiline energia muutub laengukandjate liikumise energiaks ning takistuse tõttu eraldub see energia soojusena. Pöörisvooludel põhineb ka induktsioonahi. Suure sagedusega perioodiliselt muutuva
võimendamine stimuleeritud kiirguse kaudu. Laserikiirgusele on omane: 1) ülikõrge monokromaatsus, 2) kiirte üliväike lahknevus ja 3) väga suur võimsus. Laser suudab seda, mis tavalisele valgusallikale on võimatu. Röntgenkiirgus on kas 1) pidurdus-, e. pärsskiirgus või 2) karakteristlik kiirgus. Pärsskiirguse spekter on pidev, karakteristlikul kiirusel aga diskreetne (kindlate sagedustega). Pärsskiirgus tekib kiirete elekt- ronide järsul pidurdumisel metallkehas (röntgenitoru anoodis). Karakteristlik kiirgus tekib siis, kui röntgenitoru anoodi tabavad kiired elektronid löövad anoodi aatomite sisekihtidest omakorda välja elektrone. Tekkivad augud täidetakse välimistest kihtidest pärinevate elektronidega, vabaneva energia viib ära röntgenikvant. Moseley seadus väidab, et karakteristliku röntgenkiirguse sagedused on võrdelised anoodi materjali laengu- arvu Z (järjekorranumbri) ruuduga
Suurema arvu elektronide korral rakendatakse L väärtuste leidmisel korduvalt sama põhimõtet. Analoogiliselt on leitav aatomi spinnkvantarv S ja nii L kui S põhjal aatomi koguimpulsimomendi J = L + S kvantarv J. Röntgenkiirgus on kas 1) pidurdus-, e. pärsskiirgus või 2) karakteristlik kiirgus. Pärsskiirguse spekter on pidev, karakteristlikul kiirusel aga diskreetne (kindlate sagedustega). Pärsskiirgus tekib kiirete elekt- ronide järsul pidurdumisel metallkehas (röntgenitoru anoodis). Karakteristlik kiirgus tekib siis, kui röntgenitoru anoodi tabavad kiired elektronid löövad anoodi aatomite sisekihtidest omakorda välja elektrone. Tekkivad augud täidetakse välimistest kihtidest pärinevate elektronidega, vabaneva energia viib ära röntgenikvant. Moseley seadus väidab, et karakteristliku röntgenkiirguse sagedused on võrdelised anoodi materjali laengu- arvu Z (järjekorranumbri) ruuduga
Suurema arvu elektronide korral rakendatakse L väärtuste leidmisel korduvalt sama põhimõtet. Analoogiliselt on leitav aatomi spinnkvantarv S ja nii L kui S põhjal aatomi koguimpulsimomendi J = L + S kvantarv J. Röntgenkiirgus on kas 1) pidurdus-, e. pärsskiirgus või 2) karakteristlik kiirgus. Pärsskiirguse spekter on pidev, karakteristlikul kiirusel aga diskreetne (kindlate sagedustega). Pärsskiirgus tekib kiirete elekt- ronide järsul pidurdumisel metallkehas (röntgenitoru anoodis). Karakteristlik kiirgus tekib siis, kui röntgenitoru anoodi tabavad kiired elektronid löövad anoodi aatomite sisekihtidest omakorda välja elektrone. Tekkivad augud täidetakse välimistest kihtidest pärinevate elektronidega, vabaneva energia viib ära röntgenikvant. Moseley seadus väidab, et karakteristliku röntgenkiirguse sagedused on võrdelised anoodi materjali laengu- arvu Z (järjekorranumbri) ruuduga
annaabi.ee 
