Üheks suurimaks keskkonnaprobleemiks Eestis on jäätmed. Iga inimene tekitab päevas umbes 3k g heitmeid, põhiliselt on heitmeteks: konservipurgid, karp, klaasja plastmasspudelid, kartong, purunenud tarbeesemed, raiskunud toit, patareid, akud, vanad autokummid ja isegi autod. Tänapäeval ei arvesta inimesed enam sellega, et asjad mida nad pilluvad loodusesse kahjustavad keskkonda. Väga palju visatakse loodusesse just konservipurke ja metallkarpe, need on ju materjalid, mis säilivad mitmeid aastaid isegi mahamaetult. Väga palju visatakse loodusesse ka klaasist ja plastmassist anumaid, tänapäeval on väga paljud esemed tehtud hävinematust plastmassist ja ka need ei kõdune. Anumad mida saab taaskasutada tuleks saata taaskasutuskeskustesse. Paljud inimesed põletavad prügi aga see on keskkonnale väga kahjulik kuna tahked ained, mida sa põletad muutuvad gaasiliseks ja see kahjustab õhku mida me hingame
omaseks saanud autode pesemine veekogude ääres. Juba sellega, kui hoidume rasketehnikaga veest eemale, saame tagada selle, et meie poolt ei jõua kas siis jõkke, järve või merre ohtlikke aineid. Üheks suurimaks probleemiks Eestis on jäätmed. Keskmiselt toodab eeestlane 3 kg jäätmeid päevas. Tänapäeval ei arvesta inimesed enam sellega, et asjad, mida nad pilluvad loodusesse, kahjustavad keskkonda. Väga palju visatakse loodusesse just konservipurke ja metallkarpe, need on ju materjalid, mis säilivad mitmeid aastaid isegi mahamaetult. Väga palju visatakse loodusesse ka klaasist ja plastmassist anumaid, mida oleks ju võimalik taaskasutada. Paljud inimesed põletavad prügi, aga ka see on keskkonnale väga kahjulik, kuna tahked ained, mida sa põletad, muutuvad gaasiliseks ja see kahjustab õhku, mida me hingame. Inimesed paeksid lõpetama jäätmete põletamise ja rohkem taaskasutama. Isegi prügimäed on kahjulikud, kuna
annaabi.ee 
