MIKROMAAILMA FÜÜSIKA 1. Thomsoni avastus ja tema aatomi mudel. - 1897. aastal avastas J.J. Thomson katoodkiiri uurides esimese aatomist väiksema osakese, mida hiljem hakati nimetama elektroniks. Thomson näitas, et katoodkiired koosnevad negatiivse laenguga osakestest, mis on vesiniku aatomist üle 1000 korra kergemad. Kiiresti sai selgeks, et nii katoodkiirtes kui ka metalljuhtmetes kannavad elektrivoolu just elektronid. Kuna elektronid võivad kanda aatomist välja negatiivset laengut, aga väga vähe massi, on loogiline arvata, et aatom koosneb põhiliselt positiivse laenguga raskest „aatomitaignast”. Nii pakkuski Thomson 1904. aastal välja esimese teaduslikult põhjendatud aatomimudeli, mida nimetatakse „ploomipudinguks”, eesti keeles on hakatud nimetama „rosinakukli mudel”.
seda jälgima. Et eristada pseudoteadust teadusest, tuleb õppida teadusi, sh ka füüsikat, mis oma range loogilise järjekindlusega maailmaprobleemide lahendamisel anna mõista, mis tegelikult vastab tõele ja mis mitte. Põhjuslikkus ja tõenäosuslikkus füüsikas Üldiselt: Füüsika üheks olulisemaks ül on nähtuste (protsesside, muutuste) põhjuste välja selgitamine, Nt. Mis põhjustel tekib elektrivool metalljuhtmetes? Kui me oleme leidnud, et juhtmetes tekkinud elektrivoolu põhjuseks on juhtmeotstele rakendatud pinge, siis võime rääkida juba looduses toimivatest teatud seaduspärasustest. Lisaks veel misk vesi jäätub, miks valgus levib, miks libisev keha lõpuks alate sesma jääb. Teades nähtuste põhjust , teame seaduspärasust, kuidas nähtused kulgevad ning milline on nende ajaline järgnevus. Selline teadmine annab võimaluse ennustada antud nähtuste (põhjusele) järgnevat nähtust
annaabi.ee 
