AU KULD
Kulda suudab veel lahustada ka
(HNO3/HCl). Kuningvee tekkimisel
moodustuvad nitrosüülkloriid ja monokloor.
Aktiivne monokloor reageerib kullaga,
andes kuldkloriidi:
3HCl + HNO3 → NOCl + 2H2O + 2Cl
Au + 3Cl → AuCl3
Lahuse ettevaatlikul soojendamisel
tekivad vesiniktetrakloroauriidi kristallid:
AuCl3 + HCl → H[AuCl4]
FÜÜSIKALISED OMADUSED
Kullas saab valmistada kergeid sulameid erinevate
metallitega ning kõige rohkem kasutatakse kulla
sulameis hõbetad ja vaske.
Enamik metalle on kas hõbevalged või hallid ,on kuld
kollane.
Nõrgalt seotud elektronide tiheduse metallis määrab
värvus , sellised elektronid võnguvad mida saadakse
plasmoninimeliste kvaasiosakeste abil.
Kullal on väga suur tihedus: 19,282 g/cm3.
Võrdluseks, plii, mis on tuntud kui väga raske metall,