Elektrivool
Olgu
märgitud, et kriitiline temperatuur on igal ainel isesugune.
Aine ülijuhtivuse avastas hollandi füüsik H. Kamerlingh-Onnes juba 1911. aastal, kui
ta uuris elavhõbeda käitumist ülimadalatel temperatuuridel. Selgus nimelt, et
elavhõbeda jahutamisel 4,3 kelvini kraadini, kadus äkki elavhõbeda eritakistus
täielikult. Elavhõbeda eritakistus sai nulliks.
Nüüdisajaks on avastatud ülijuhtiv olek mõnelsajal metallisulamil ja- ühendil. Ülijuhte
on avastatud ka orgaaniliste ühendite ja polümeeride seast.
Alates 1986. aastast on avastatud järjest ülijuhte, mille kriitiline temperatuur on
kõrgem kui 25 K; neid nimetatakse kõrgtemperatuurilisteks üldjuhtideks.
Esimene seletus ülijuhtivusele leiti aastal 1957. Selle teooria kohaselt ühinevad aines
olevad vabad elektronid kriitilisel temperatuuril elektronipaarideks (nn. Cooperi paarid),
mille vastastikmõju kristallvõre aatomitega kaob
annaabi.ee 
