raidkaunistused ümber katuse ääre ja suured liigendatud aknad. Põhja-Euroopas, kus valgus oli kõrgelt hinnatud, domineerisid suuremad aknad ja kahvatumad klaasid. Prantsusmaal, kus varasematest perioodidest on säilinud rohkelt rikkalikku ehisklaasi on värvid tumedamad ja alumistel keerukatel stseenidel kujutatud pildid väiksemad, samas kui valgmiku tasandil domineerivad elusuuruses firguurid. · Juveliirne klaasipühamu meenutab rikkalikult metallikunstiga kaunistatud relikviaari suurendatud kujul. · Kiriku laes on ristroidvõlvid · Kabel on maailmakuulus, tänu imekaunitele värvikirevatele vitraazakendele Väikene rikkalikult kaunistatud kabel ehitati 40 000 liivri eest, et hoida seal hinnalist reliikviat- okaskrooni. Reliikvia oli maksnud 135 000 liivrit ja kuningas otsustas rajada selle jaoks väärika kabeli. · Louis XI ostis Ladina keisrilt hinnalise odaotsa, millega legendi kohaselt Jeesuse
sajandil Milaano ja rüüstasid Rooma linna aastal 390 eKr. Oma kõige laiema mõjuala saavutasid keldid u 260 eKr ning neid peeti koos pärslaste ja sküütidega üheks kolmest rahvast barbarite Euroopas. 5. sajandi lõpupoole valgusid need hõimud lääne poole Galliasse, Britanniasse ja Iirimaale, edelasse Ibeeriasse, lõunasse Põhja-Itaaliasse ja Balkani poolsaare kaudu itta Väike-Aasiasse. Keldi kultuur jõudis Britanniasse umbes 600 eKr. Uuem laine koos meisterliku metallikunstiga, millest annavad tunnistust pronkspeeglid ja mustritega kaunistatud kilbid, järgnes umbes 250 eKr. Lääne poole liikumine on jälgitav Briti saarte keelte põhjal. Vanem oifeli keel peegeldub Iirimaa ja Põhja-Britannia gaeli keeles, braitoni keelerühmast kujunesid aga välja kõmri, korni ja bretooni keel ning ilmselt ka piktide keel mõnel pool Sotimaal. Kuid roomlaste tulekuni ja ka sajandeid pärast seda elasid keldid kõikjal üle kogu Briti saarte
annaabi.ee 
