Raud, koobalt, nikkel
Rauda saadi Väike-Aasiast ja
Musta mere kaugrannikul elanud halübidelt. Arvatakse, et halübid leiutasid raua
tootmise. Kreekakeelne sõna chalyps on tuletatud selle rahva nimetusest ja see
tähendab terast. Rauda kui relvametalli on seostatud roomlaste sõjajumal
Marsiga ja taevakehaga Marss. Raud on maakoores levimuselt 4. kohal. Rauda
tunti juba XI sajandil eKr. Põhja-Itaalia idaosas Kesk-Itaalia lääneosas
eristatakse Villanova kultuuri, kust sai rauatootmise levik alguse. Metalligraafilise
analüüsiga on tuvastatud, et vanimad rauamaagist valmistatud esemed
pärinevad ajast 2100 eKr. või on veelgi vanemad. Rauametallurgia tekkimine ja
areng on seotud hetiitide kultuuriga. Hiinas hakkas rauatootmine XIII-XII sajand
eKr. ja raua hiinakeelseks nimetuseks on khlek. Lähis-Idas ja Kagu-Euroopas sai
rauaaeg alguse umbes aastal 1200 eKr. Muistsest Egiptusest pärineb vanim
raudhelme leid, mis on valmistatud meteoriitrauast ja pärineb umbes aastast
3500 eKr