selleks lavale kutsutud Pedigree ja Tanel Padar & The Sun'iga. Metallica esitas Tallinna 13. juuni kontserdil järgmised lood: Creeping Death, Fuel, Wherever I May Roam, For Whom The Bell Tolls, Fade To Black, Battery, Master Of Puppets, The Thing That Should Not Be, Welcome Home (Sanitarium), Disposable Heroes, Leper Messiah, Orion, Damage Inc., Sad But True, Nothing Else Matters, One, Enter Sandman, So What, Seek & Destroy. Lugude ettekanne oli Metallical väga heal tasemel nagu oodatudki. Palad kõlasid väga hästi kuid kui kodus kuulata siis on ikka kvaliteet parem. Kõik lood olid vaga hästi esitatud. Minu meelest tulid kõikide lugude esitus väga hästi välja ja enam paremini poleks saanudki, kuid rahvast oleks võinud vähem olla sest lauluväljak oli küll väga ülerahvastatud ja ruumi liikumiseks peaaegu et polnudki. Publik suhtus bändi väga hästi ja võttis nad väga hästi vastu
Ehkki plaadikujundus võitis tänu oma minimalismile ning sisulisele ühevärvilisusele hiljem kõigide aegade viletsama kujunduse tiitli, sai muusika väga positiivse hinnangu. Kuigi albumi valmimisega oli mõningaid probleeme ning selle kulud kasvasid suhteliselt suureks, oli asi vaeva väärt, sest juba mõne nädalaga sai see plaatinaplaadi staatuse ning seda müüdi rohkem kui bändi kõiki eelnevaid plaate kokku. Plaate müüdi juba esimesel nädalal 650 000. Järgnevad aastad möödusid Metallical tuuritades mööda maailma. Metallica oli oma populaarsuse tipus: ükskõik, kuhu nad ka läksid, müüdi nende kontserdid alati välja. Pärast peaaegu kolmeaastast Black Albumi tuuri hakkas bänd tegelema uue suuna otsimisega. Järgnevalt tegeleti umbes aasta uue albumi, mis sai nimeks ,,Load", tegemisega. Plaadi piiratud pikkuse ning bändi soovimatuse tõttu anda välja duubelalbumit ilmus 1997. aastal
annaabi.ee 
