Eksamikonspekt
Praktiliselt leidub seda tüüpi järvi igas Eesti piirkonnas. Enamikel juhtudel on sellised
järved kujunenud inimtegevuse tulemusena. Sellist tüüpi järvede peamisteks tunnusteks on väike keskmine
sügavus, piisavalt kõrge vee mineraalsus, pidev vaba CO2 puudumine suvel ja tugevalt aluselise reaktsiooniga
epilimnion.
Oligotroofsed järved on esindatud vähearvukalt ning rangelt võttes pole Eestis enam ühtegi selle rühma tüüpilist
esindajat. Enamasti on nüüdseks tegemist juba mesotroofsesse staadiumi jõudnud veekogudega. Seetõttu
käsitletakse oligotroofsete veekogudena selliseid, mis olid tüüpilised veel 1950ndatel aastatel ja on praeguseks
säilitanud osa iseloomulikust elustikust. Nende heleroheline või sinakas-roheline vesi on läbipaistvusega 4 m.
Orgaaniliste ja mineraalainete hulk on mõnedes järvedes väga madal, peaaegu null selle sajandi keskel, kuid
praeguseks on need näitajad märgatavalt suurenenud. Puhverdusvõime on väga madal ning järve ökosüsteem