M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
nad oleksid võinud endid purju juua. Siis asutasid nad teises linnas tantsukooli,
kuid tantsimisest teadsid nad sama vähe, kui teab kän-
415.
guru; niipea kui nad hakkasid keksima, hüppas rahvas üles ja kihutas nad linnast välja.
Siis katsusid nad õnne kõneoskuse-õpetamisega, ei saanud aga kuigi kaua oma kõneoskust
näidata, kui rahvas nad põhjalikult läbi sõimas ja minema kihutas. Nad katsetasid
misjonitööga, mesmerismiga, tohterdamisega, tulevikuennustamisega ja muuga, kuid neil ei
näinud õnne olevat. Lõpuks oli nende tarkus otsas; nad vedelesid liikuval parvel, mõtlesid ja
mõtlesid, ei rääkinud poolte päevade kaupa, olid hirmsasti nõutud ja vihased.
Viimaks muutus asi; nad pistsid jälle vigvamis pead kokku, rääkisid omavahel sosinal
kaks või kolm tundi järjestikku. Jimil ja mul läks süda rahutuks. Meile see ei meeldinud.
Arvasime, et nad hauvad mõne ved pahema kuriteo kallal kui kõik eelmised