Kilpkonnad
hingama ka naha, kurgu limaskesta ning läbi päraku piirkonnas asuva avause
kaudu. Mõni liik suudab nädalate kaupa vee all viibida, ilma et pinnnale
hingama ujuks.
Ookeanielanikud
Meredes elab koguni seitse kogukat kilpkonnaliiki, kellel kõigil on lame ning
suhteliselt kerge ja voolujooneline kilp ning võimsad esijäsemed. Kõige
suurem neist on nahkkilpkonn, kes elab soojades meredes. Osa merikilpkonni
on väga kiired ujujad, liikudes kuni 29 km/h. Merivetikaid süües neelavad nad
väga palju merevett ning ,,nutavad'' soolaseid pisaraid, et kehasse
kogunenud liigsest soolast vabaneda.
Fossiilsed sugulased
Kõige vanem tänini säilinud roomajate rühm ongi kilpkonnalised, niiet nende
üle tuleks uhkust tunda. Kivistised näitavad, et kilpkonnad elasid maakeral
juba 200 miljonit aastat tagasi sel ajal kui esimesed dinosaurusedki. Nad
pole aastamiljonite vältel palju muutunud ning tänased kilpkonnad
annaabi.ee 
