Suri 27. oktoobril 1989. aastal. Oli NLKP liige 1944. aastast kuni surmani. Oli eesti luuletaja ja tõlkija. Looming. Esimene luuletus ilmus ajalehes "Postimees" 1918. Järgmisel aastal avaldas koos A. Kivikaga värssbrosüüri "Ohverdet konn" ja ainult kaantest koosneva "Täieliku teoste kogu" I-II. Sai kirjanduselus tuntuks kui noorpoeetide esivõitleja ja "siurupiitlaste" vastase "noorurite" bloki juhte. Hiire esikkogud "Arlekinaad" (1924) ja "Huhu merituulen" (1924) on raamatud, mille poeetika põhineb häälikusümboolikal ja instrumentatsioonil. Hiire loomingu tipuks lugeda tema 1920. aastate värsikogusid "Lemmiklaulud" (1926), "Meeri-Maria-Mari" (1926) ja "Puhtevird" (1927). Luuletused. Põhitemaatika: Aastaajad Sõda Loodus Meri Kujundid Kasutab oma loomingus palju võrdlusi, retoorilisi küsimusi ja epiteete Häid tsitaate. " On minevik kui vare, mis maha sõimat, laostet- ees sammuda vaid mädasoo."
19111918 Tartu reaalkoolis 19201921 A. Nieländeri muusikakooli teatriklassis Tartus 19211922 vabakuulajana Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas 1930 aasta looming 1918 debüteeris luuletustega Postimehes 1919 "Ohverdet konn" (futuristlik värssbrosüür) 1925 "Sang" ja "Bumerang" (kirjanduslik koguteos. Koos Juhan Sütiste ja Mihkel Jürnaga) 1924 "Arlekinaad" ja "Huhu merituulen" 1926 "Lemmiklaulud" ja "MeeriMariaMari" (lembevärssidekogud) 1927 "Puhtevird" 1931 "Kodutee" (luulekogu) 1933 "Pöörang" (luulekogu) 1935 "Sinimäed" (luulekogu) 1937 "Raudvärsid" (luulekogu) 1938 "Palgest palgesse" (luulekogu) 1939 "Homsele vastu" (luulekogu) 1937 "Päikselised päevad" (valikkogu) 1944 "Võidule" (Tallinnas 1970) 1950 "Uutele võitudele" 1965 "Heledamaks muutub päev" 1967 "Lühilood ajakajana" 1946 "Elu nimel" (valikkogu)
annaabi.ee 
