vees või siis nopib neid adruvallidest. • Limustest ning vähkidest keda ta rannalt või madalast veest oma pika nokaga korjab. Paljunemine • Pesa ehitab merisk klibule. Pesa põhi vooderdatakse ühesuurusega väikestest kivikestest. • Pesas on mai alguses 3, harva 4 karedakoorelist hallikaskollast hallide laikude ja mustade tähnide või kriipsukestega kirjut muna. • Pojad lahkuvad pesast umbes 40 päevaselt. Ränded • Meriskid saabuvad meile kevadel aprilli alguses, läbiränne kestab kuni mai lõpuni. • Sügisränne algab juuli lõpul ja viimased meriskid lahkuvad meilt enamvähem septembri alguses. Ohustatus ja tähtsus • Meriskid on soodsas seisus ehk nad pole väljasuremis ohus. • Ei kuulu looduskaitse alla. Huvitav teada • Meriski tavaline eluiga on 14 aastat. • Isastel meriskitel on huvitav komme koguneda nelja-viiekesi kokku ja sooritada huvitav rituaal, klõbistada
Veestik Peamised jõed on Río Grande jõgi, Culleni jõgi, San Martíni jõgi, Chico jõgi, Claro jõgi, Antuki jõgi ja Escondido jõgi. Suurim järv on Fagnano järv (593 km²) (Võrtsjärve pindala on 270 km²). Ushuaia lähedal on Escondido järv. Elustik Kirdes on valdavad kuivad lähisantarktilised rohtlad ja kserofiilsed taimed. Lõunas ja läänes on pöögi- ja seedrimetsad ning kidur rohtaimestik ja samblad. Rannikul elavad andi kondorid, kormoranid, kajaklased, meriskid ja albatrossid. Tulemaa faunasse kuuluvad ka lõuna-puduhirved, nutriad, tsintsiljad, puumad, patagoonia hundid, polaarrebased ja Magalhãesi pingviinid. Rahvastik Ushuaia Tulemaa saare lõunarannikul Beagle'i väina ääres Elanike koguarv on umbes 140 000. Argentina-osas elab umbes 133 000, Tsiili-osas umbes 7500 inimest. 1990ndate alguses oli Tulemaa saartel üle 65 000 elaniku. Tulemaa on hõredalt asustatud.
Suvel kogunevad luhta metskitsed ja põdrad ning sulgivad sookured. Luhaniitudele saab pilgu heita Kloostri vaatetornist. Luhal liikumine on lubatud vaid luha hooldustööde tegijatele. Saared Rahvuspargi Väinamere ossa jääb ligi 50 meresaart ja laidu, saartevöönd eraldab ka Matsalu sise- ja kesklahte. Saartel pesitsevad külg-külje kõrval meri-, hõbe- ja kalakajakad, hahad, tõmmu- vaerad, hallhaned, kühmnokk-luiged, tiirud, meriskid, liivatüllid jpt. Tondirahul pesitseb Matsalu suurim kormoranikoloonia. 7 Väinamere väikesaart on reservaadis, ülejäänud saared on sihtkaitsevööndis ja inimeste viibimine neil saartel on keelatud. Rannik Rannajoone kogupikkus koos saartega on ligikaudu 165 km. Merele avatud rannad on enamasti kiviklibused, varjulisemad rannad mudased ja roostunud. Rannaniitude pindala on kokku ligikaudu 3000 hektarit, olles seega ühed suurimad omataolised Euroopas. Karjatamine on üks lihtsam ja
annaabi.ee 
