Kalaan Maria-Aleksandra Paikla Aste Põhikool Kalaan ehk merisaarmas (Enhydra lutris) on kärplaste sugukonda kalaani perekonda kuuluv imetaja. Kalaan on ainus mere-eluviisiga kärplane. Ta ujub kiiresti (12-16 km/h), sukeldub sügavale ja hullab vees meeleldi. Levila Kalaan elab Vaikse ookeani põhjaosa rannikuvetes. Levila jaguneb kahte ossa: Venemaal Komandorisaartel, Kmatsatka lõunaosas ja Kuriilidel ning Põhja- Ameerikas Aleuutidel, Aleskas ja sealt lõuna poole kuni Alam-
haavad, pihlakad jt. • Põõsaid ja rohttaimi kasvab okasmetsades vähe, metsaalune on kaetud tavaliselt paksu samblavaibaga, palju kasvab igihaljaid puhmaid (кустарнички)(mustikas, pohl, sinikas jt.). LOOMASTIK • Okasmetsades on levinud järgmised loomad : karu, hunt, rebane, jänes, ilves, nugis, orav, põder, ahm, soobel, ondatra, saarmas, metssiga, metskits, kärp, grisli, kodiaki karu, hirv, skunk, merilõvi, hüljes, merisaarmas; • LINNUD: tihane, vint, laanepüü, käbilind, puukoristaja, kassikakk, metsis, teder, hani, part Okasmetsa loomad on paksu karvkattega Okasmetsa ökosüsteem INIMTEGEVUS • Ehitus- ja paberpuidu tootmine, • Jahindus (охота), kalapüük • Tselluloosi tootmine( производство) • Maavarade kaevandamine (добыча): nafta ja maagaasi, maakide(руда ) kaevandamine ja vedu
nende arvukus pidevalt vähenenud. Elupaik: Vaiksed jõekaldad, järved ja ojad, vahel ka mererannik. Saak: Kalad, konnad, teod; vahel ka mügrid ja veelindude pojad. Pesapaik: Tavaliselt jõekaldale kaevatud urg; magamiseks kasutab lihtsamaid puhkepesi. Järglased: Tavaliselt kaks poega, harva kuni neli. Teised saarmaliigid: Põhja-Ameerikas elav kanada saarmas; Brasiiliast pärit, nüüdseks üliharuldane hiidsaarmas; maailma väiksem saarmas on väikeküüs- saarmas; sõrmiksaarmas; merisaarmas ehk kalaan; silesaarmas; kassiksaarmas; täpiksaarmas . Kasutatud kirjandus:"Loomade elu.Saarmas" Sandy Ransford
aastat on nende arvukus pidevalt vähenenud. Elupaik: Vaiksed jõekaldad, järved ja ojad, vahel ka mererannik. Saak: Kalad, konnad, teod; vahel ka mügrid ja veelindude pojad. Pesapaik: Tavaliselt jõekaldale kaevatud urg; magamiseks kasutab lihtsamaid puhkepesi. Järglased: Tavaliselt kaks poega, harva kuni neli. Teised saarmaliigid: Põhja-Ameerikas elav kanada saarmas; Brasiiliast pärit, nüüdseks üliharuldane hiidsaarmas; maailma väiksem saarmas on väikeküüs-saarmas; sõrmiksaarmas; merisaarmas ehk kalaan; silesaarmas; kassiksaarmas; täpiksaarmas . Kasutatud kirjandus:"Loomade elu.Saarmas" Sandy Ransford
eelkõige lihatoidulisi loomi, kes on levinud kõikidel mandritel, välja arvatud Antarktika ja Austraalia. Viimasele mandrile, tõsi küll, on inimene siiski mõned liigid sisse viinud. Vanimad kärplased on teada juba varasest oligotseenist. Sugukonna suurimasse perekonda Mustela on süstemaatikud paigutanud 18 liiki. Enamasti on kärplane sale väike loom, kuid leidub ka suuremaid kiskjaid, näiteks veelise eluviisiga merisaarmas (Enhydra lutris) võib kaaluda kuni 40 kilogrammi. Suuremat kasvu on ka Lõuna-Ameerikas pesitsev hiidsaarmas (Pteronura brasiliensis), meiegi metsadesse eksiv ahm (Gulo gulo) ja mitu mägraliiki. Kärplastele on iseloomulikud hästi arenenud anaalnäärmed, kadestusväärne haistmine ja kuulmine. Enamik kärplasi on lihatoidulised, kuid mõned liigid söövad ka segatoitu. Aasias ja Aafrikas kodu leidnud meemäger (Mellivora capensis) armastab näiteks üle kõige... No mis te ise arvate, mida
on meeldiva hapuka maitsega vitamiin C allikad. Kuna kuusk on tihe ja laseb ennast hästi pügada, on ta levinud hekitaim. Oma tihedate längus okstega on kuusk parim puu, mille all vihmavarjus olla. Eestis tuntuimad loomad ja linnud. Eesti metsades ehk okasmetsades on levinud järgmised loomad ja linnud: karu, hunt, rebane, jänes, ilves, nugis, orav, põder, soobel, ondatra, saarmas, metssiga, metskits, kärp, karu, hirv, skunk, merilõvi, hüljes, merisaarmas; tihane, vint, laanepüü, käbilind, puukoristaja, kassikakk, metsis, teder, hani, part. Inimtegevuse ohud metsas. Aegade jooksul on metsade pindala inimtegevuse tulemusena pidevalt vähenenud. Metsaaladele on rajatud põlde ja asulaid. Eriti väheseks on jäänud leht- ja segametsi. Paremini on säilinud okasmetsad, mis suuresti asuvad raskesti ligipääsetavates kohtades. Tänapäeval saadakse metsast puitu, mida kasutatakse kütteks, ehituseks ja tarbeesemeiks
hapuka maitsega vitamiin C allikad. Kuna kuusk on tihe ja laseb ennast hästi pügada, on ta levinud hekitaim. Oma tihedate längus okstega on kuusk parim puu, mille all vihmavarjus olla. Loomad Okasmetsades on levinud järgmised loomad ja linnud: karu, hunt, rebane, jänes, ilves, nugis, orav, põder, ahm, soobel, ondatra, saarmas, metssiga, metskits, kärp, grisli, kodiaki karu, hirv, skunk, merilõvi, hüljes, merisaarmas; tihane, vint, laanepüü, käbilind, puukoristaja, kassikakk, metsis, teder, hani, part; Rebane Rebane on kõigile tuntud metsaelanik. Kuigi tema karva värvus on väga varieeruv, on see enamasti seljapoolt punakaspruun ja kõhupoolt valge või hall. Kehapikkus on tal 50...90 cm, saba pikkus 40...60 cm ja kaal 4...10 kg.
pidevalt vähenenud. Elupaik: Vaiksed jõekaldad, järved ja ojad, vahel ka mererannik. Saak: Kalad, konnad, teod; vahel ka mügrid ja veelindude pojad. Pesapaik: Tavaliselt jõekaldale kaevatud urg; magamiseks kasutab lihtsamaid puhkepesi. Järglased: Tavaliselt kaks poega, harva kuni neli. Teised saarmaliigid: PõhjaAmeerikas elav kanada saarmas; Brasiiliast pärit, nüüdseks üliharuldane hiidsaarmas; maailma väiksem saarmas on väikeküüssaarmas; sõrmiksaarmas; merisaarmas ehk kalaan; silesaarmas; kassiksaarmas; täpiksaarmas
Boreoatlantilise regiooni loomasik on samuti suhteliselt vaene. Kalade hulgas puuduvad endeemsed sugukonnad. Rohkesti elutseb seal tursklasi, heeringlasi ja lestalasi. Lindudest on endeemne alk, palju on suulat. Imetajaist on iseloomulikud hallhüljes, pringel ja laiksilmdelfiin. Boreopatsiifilise regiooni loomastik on mitmekesine ja omapärane. Tuntuimad selgrootud on hiidkrabi, kammkarp, trepang, süvavees elab rohkesti habeloomi. Lindudest on endeemsed osa algilisi, imetajaist kotik, merisaarmas ja mitmed vaalad. Suur hulk maailma loomarühmi elutseb peamiselt või ainult troopikaveekogudes. Põhiliselt kalade ja selgrootute fauna erinevuste põhjal eristatakse troopilisatlantilist ja troopilis-indopatsiifilist regiooni. Notaalse ja antarktilise regiooni loomastik sarnaneb mitmes suhtes, kuigi madala temperatuuri pärast on viimases liike märksa vähem. Iseloomulikud on pingviinid, lontüljes, merilõvid, kiusvaalad. - Toiduvaru.
keskkonnas biootilistes interaktsioonides refuugiumid · pelgupaigad, kus liik on säilinud areaali kahanemisel keskkonna karmistumise tagajärjel · jääaja refuugiumid nunatakid jääkilbist väljaulatuvad mäed ookeani ääres soojaveeallikad · väljasuremised mida inimene näinud ja põhjustanud panama kanal : 40 linnuliiki kadunud (1900-1970), Rändtuvi Põhja Am, · päästetud : merisaarmas, Ameerika laululuik levimine · levik = areaal = tagajärg · levi = levimine = protsess · ökoloogiline tähendus : isendi või tema järglaste eemaldumine sünnikohast või vanemast · biogeograafiline tähendus : senise levila (areaali) laiendamine Beijerinck´i seadus · iga liik võib olla igal pool, kuid keskkond valib tegeliku elustiku levimise viisid · hüppeline levik
N2O ja N2 on taimedele kättesaamatud. Sinikutele oluline. Lämmastiku kadu on proportsionaalne süsteemi lisanduva lämmastikuga. Denitrifikatsiooni tagajärjel kaob kuni 50% lämmastikust. Soodsaimad tingimused selleks estuaarides. Magevetes viiakse välja u 10-35%. Heitvete puhastamine on ikka tähtis. N : P=16 : 1. Estuaarides on see suhe vaid 8 : 4. NH4NH3N2 Ülalt alla kontroll: Kõrgemal tasemel organismid kontrollivad madalamal astmel olevaid organisme. Kõvapõhjalised rannikud: Merisaarmasmerisiilikvetikad (lehtadrud) Kui saarmas hävitati 80%, siis siilikute arvukus tõusis, levisid nakkused, lehtadrud söödi ära ja asendusid 1aastaste vetikatega. Kui saarmaid asemele toodi, muutus kõik jälle OK-ks. [meritaähed ja röövtoidulised teod – hävitasid lepistoidulised teod ära] Alt üles kontroll oli see planktoni õitsengu asi Süvaveepiirkondade ökoloogia Profundaal – sügav. Järvede sügavaimad osad, mis on termokliinist suurima sügavuseni= hüpolimnion
annaabi.ee 
