Kujutava geomeetria 7.loeng
suvalisel liikumisel.
Tsükliliste pindade hulka kuuluvad kõik pinnad, millel on ringjoonekujulisi lõikeid:
torukruvipinnad, kõik pöördpinnad, üldised teist järku pinnad.
Rõngaspind tekib ringjoone pöörlemisel pmber telje, mis asetseb selle ringjoone tasapinnas,
kuid ei läbi ringjoone tsentrit.
Rõngaspinnaga piiratud keha nimetatakse rõngaks.
Rõngaspinna kuju sõltub pöörlemistelje asukohast meridiaanringjoone suhtes.
Rõngaspinnad:
a)telg möödub ringjoonest- tekib auguga rõngaspind (toor).
b)telg puutub ringjoont- tekib iseennast puutuv rõngaspind.
c)telg lõikab ringjoont, kuid ei läbi keskpunkti- tekib iseennast lõikav rõngaspind.
Kruvipinnad:
Objekti niisugust liikumist, mille puhul kõik tema punktid kulgevad mööda silindrilisi
kruvijooni, millel on ühine telg ja võrdne samm, nim kruvijooneliseks liikumiseks.
annaabi.ee 
